Arutelu:Marcel Proust

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Reklaamil ja infol on võimalik vahet teha. Selge see, et artiklisse endasse ei ole mõtet kirjutada juttu, mis konkreetsesse märksõnasse ei puutu. Küll aga võiksid ju artikli juures olla sellega seonduvad viited, sh ka päevakajalistele sündmustele. See teadmine, et Eestis toimub Prousti-teemaline rahvusvaheline konverents, on inimesele, kes loeb Prousti artiklit kindlasti abiks. Aga loomulikult lihtsalt lingist piisab. Selle peaks ülespanija siis hiljem ka ära koristama. Sama lugu on kasutatud allikatega. Sageli saab ka neile veebipõhiselt viidata. Tanel.

Jah, sellepärast me selle siia erandina jätsimegi, et see ei ole ju kommertsreklaam. Praegusel juhul tundub, et seda kuulutust kuskil mujal veebis üleval ei ole. Kui tuleb, siis võib selle siit kustutada ja piirduda lingiga. Andres 08:26, 3 May 2004 (UTC)
Arvan, et konverentsi toimumise fakti võib ka tekstis kajastada, alajaotuses, mis on pühendatud Prousti retseptsioonile Eestis. Andres 08:28, 3 May 2004 (UTC)

Vikipeedia ei ole reklaamimiseks... Jaan513 21:10, 2 May 2004 (UTC)


Kõik, kes Prousti artiklit tahaksid lugeda või hakkavad seda kirjutama, on teretulnud septembris toimuvale Prousti-teemalisele konverentsile Tartus, mida korraldab Prantsuse Teaduslik Instituut.

24. ja 25. septembril 2004 Tartu Ülikooli raamatukogus

Prantsuse Teadusliku Instituudi konverents

Taasleitud Proust
Kas teose loob autor või kriitika ?

20. sajandi kirjandusteadus on meid varustanud teooriatega, mille abil teoste tõlgendamist seletada. Tõlkija, uurija, õpetaja jaoks on need teoreetilised küsimused väga praktilise iseloomuga. Teose mõistmiseks ning leitud tähenduse rekonstrueerimiseks teiste jaoks otsime viisi, kuidas näha teost koherentse tervikuna, püüame tabada teksti kodeeritud mudellugeja positsiooni, aru saada teksti kavatsusest meie suhtes, et rajada sellele oma kavatsusi järgmiste lugejate suhtes.

Proust aga jätab ka kõige rikkalikuma repertuaariga tõlgendaja möödapääsmatu probleemi ette: kuidas seda kõike teha, kui me leiame end vastamisi niivõrd mahuka teosega? Küsimus ei ole üksnes ühe praktilise probleemi esitamises tuntud retseptsiooniteooriate valguses, vaid põhimõttelise arutelu algatamises. Mida teha tekstiga, mis ei lase end hõlpsasti haarata, mille mudellugeja võib osutuda keerukaks ja vastuoluliseks, mille tervikliku tõlgenduse läbimõtlemine võib olla inimese elutöö? Kui teksti saadavad pealegi arvukad juba valmis tõlgendused, siis kui paljud lugejad jõuavad üldse oma Prousti avastamiseni?

Eesti lugejad, tõlkijad ja kriitikud on Prousti avastama hakanud nüüd. Sellepärast kutsub Prantsuse Teaduslik Instituut septembris Tartusse kõnelema Prousti-lugejaid, kes on mõtelnud Prousti avastamise kogemuste ja võimaluste üle eri vaatepunktidest, erinevates Euroopa kultuurides.

Ühe ettekande pikkus on kuni 35 minutit. Iga ettekande järel on aruteluks planeeritud 25 minutit.

Konverentsi töökeeled on eesti ja prantsuse keel, kõik ettekanded ja arutelud tõlgitakse.

Soovist ettekandega esineda palume teatada võimalikult vara. Ettekannete pealkirju ning nende põhiideede kokkuvõtlikku tutvustust ootame esinejatelt 7. juuniks 2004.

Esinemissoovid, teemad ning konverentsi puudutavad küsimused palume saata aadressil colloque.proust@tdl.ee


Vikipeedias ei saa avaldada kuulutusi. Äärmisel juhul võib artiklisse panna lingi kuulutusele, mis on avaldatud väljaspool Vikipeediat. Või päris äärmisel juhul võib selle panna aruteluleheküljele. Kõige legitiimsem viis säärase kuulutuse avaldamiseks on ehk panna see oma kasutajaleheküljele või sellega seotud leheküljele. Andres 21:15, 2 May 2004 (UTC)

Mitte "Guermanteside poolel", vaid "Guermantes'i poolel" (-es ei hääldu). Vt nt sellesama tsiteeritud "Swanni armastuse" järelsõna.

Kalle

Palun paranda. Taivo 12. aprill 2011, kell 15:22 (EEST)[vasta]
Praeguste reeglite järgi võib ülakoma ära jätta. Andres 12. aprill 2011, kell 20:36 (EEST)[vasta]
Ka sisuliselt peaks minu meelest olema mitmus. Nii et parandamine pole vajalik. Andres 12. aprill 2011, kell 20:39 (EEST)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 15:51 (EEST)[vasta]

Praegu on nii: [valant'än lu'i žorž öž'en mars'el prust]. Minu meelest peaks olema: [valant'ään lu'ii žorž öž'enn mars'ell prust]. See on see, kuidas seda nime eesti fonoloogia piires saab hääldada, ja see on kirjutatud eesti tähtedega. Lõppsilbis peab nendel juhtudel olema kas pikk täishäälik või pikk kaashäälik. Prantsuse häälduse saab märkida IPA märkidega. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 01:09 (EEST)[vasta]

Ka ENEs kasutatakse hääldust [lui], i on märgitud rõhulisena. Vrdl [1] --Fennomaani (arutelu) 19. juuni 2016, kell 15:13 (EEST)[vasta]
Kasutatakse küll, aga minu meelest see ei ole hea eeskuju. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 17:22 (EEST)[vasta]
Asi on nähtavasti selles, et EE-s on püütud korraga esitada eestikeelset ja prantsuskeelset hääldust. Parem oleks esitada kumbki eraldi. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 17:43 (EEST)[vasta]
Ei leia, et lisaks vastuvõetavale prantsuse hääldusele peaks olema vaja mingit omaenda kohandatud kodust-hatust eestistatud hääldust. Seda ei kasutata üheski leksikonis. --Fennomaani (arutelu) 19. juuni 2016, kell 18:29 (EEST)[vasta]
Mis tähendab "vastuvõetavale prantsuse hääldusele"? Minu meelest ei ole eesti keeles võimalik hääldada näiteks "Louis" rõhulise i-ga, eriti obliikvakäänetes, ja nii ka ei hääldata. Kas Sa pole nõus, et hääldus kohandatakse eesti keele fonoloogiaga?
Minu meelest Sinu seisukoht on vastuoluline. Mille poolest siis näiteks [valant'än] on vähem kodune-hatune? Prantsuse keeles pole selles nimes näiteks ühtegi n-häälikut.
Ma ei ole sellega nõus, et me peame hääldust märkima eeskujude järgi, jäljendades ka nende puudusi. Üheski leksikonis pole ka IPA hääldust. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 19:18 (EEST)[vasta]
"Ma ei ole sellega nõus, et me peame hääldust märkima eeskujude järgi, jäljendades ka nende puudusi" - esiteks, mis puudustest sa räägid? Sinu subjektiivse arvamuse järgi me ka ei saa käia. Teiseks, mingite oma vormide ja reeglite väljamõtlemine oleks WP:OR suunise vastu. Niikaua kui pole leksikoni, mis märgiks [luii], ei kõlba seda ka kasutada. --Fennomaani (arutelu) 19. juuni 2016, kell 19:35 (EEST)[vasta]
Puudust ma näen selles, et on märgitud "ligikaudn hääldus", kuid ei ole märgitud, kuidas hääldada eesti fonoloogia raames ja kuidas täpselt prantsuse keeles hääldatakse. Minu meelest on ilmne, et see on puudus, mis tuleb arvatavasti esiteks ruumipuudusest ja teiseks eeldusest, et lugejat ei huvita täpne hääldus või täpse häälduse esitamine ei ole leksikoni ülesanne. Kui keegi arvab, et leksikoni moodi hääldus on vajalik, siis võib ehk ka selle esitada, kuid tuleb arvestada, et selline tinglik häälduse märkimine nõuab ka lugemisõpetust, mida meil ei ole, aga leksikonis on.
Minu meelest juhul, kui me kirjutame hääldust nii, nagu kirjutatakse võõrsõnu, siis me ei mõtle midagi välja ja lugeja oskab seda lugeda ilma õpetuseta.
Mina põhjendan oma arvamust, nii et kõik saavad selle õigustatuse üle otsustada ja vastuargumente esitada. Minu meelest ei ole siin sisulist vaidlusküsimust, mis võiks tekitada originaaluurimuse: jutt on ainult sellest, kuidas on otstarbekas hääldust märkida. Me teeme teeme teisi asju ka teistmoodi kui leksikonides. Kui just ei väideta, et võõrnimesid tuleb hääldada täpselt nii, nagu neid võõrkeeles hääldatakse. Aga leksikonide koostajatel nähtavasti niisugust arvamust pole, muidu nad poleks leppinud ligikaudse hääldusega. Ja minu meelest pole ka mõeldav, et leksikonide koostaja arvaksid, et eesti keeles saab hääldada [lu'i] lühikese i-ga.
Minu arvamuse järgi saab käia küll, kui mul õnnestub seda veenvalt põhjendada. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 20:22 (EEST)[vasta]

ENE 1. väljaandes ([2]) on öeldud nii: "Märksõnade järel, mille hääldamine erineb nende kirjapildist, on nurksulgudes kursiivkirjas antud kogu sõna või sõnaosa lihtsustatud transkriptsioon." Järelikult esitatakse lihtsustatult hääldus originaalkeeles. Puuduvad nii täpne hääldus originaalkeeles kui ka eesti keelele kohandatud hääldus. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 20:38 (EEST)[vasta]

ÕS-is ei selgitata häälduse märkimist, aga minu meelest märgitakse üsna lähedaselt sellele, kuidas mina soovitan. Näiteks Marseille [marss'ei]. Muide, ka nime Marcel häälduses peaks ka õigupoolest olema kaks s-i. Bogotá [bogot`aa]. Ei ole ühe a-ga. Beaujolais [božol`ee]. Ceuta [seuuta]. Lille [l`ill]. Ei ole ühe l-iga. Seal on kirjutatud nii, nagu eesti keeles peaks hääldama, nagu võõrsõnades. Teisiti on ainult see, et rõhk jäetakse mõnikord märkimata. Nii et ma ei paku midagi enneolematut. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 20:54 (EEST)[vasta]

Täitsa vabalt on [lu'i] lühikese i-ga. Aga Marseille hääldamisel viimane häälik on poolvokaal [j] ja mitte [i].  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu19. juuni 2016, kell 20:58 (EEST)[vasta]
Mitte eesti keeles. Vaata [3]. Eesti keeles ei saa j olla sõna lõpus ja rõhuline lühike vokaal ei saa olla sõna lõpus. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 21:12 (EEST)[vasta]
Vaata entsüklopeediad. ÕS annab enamasti üksnes nn eestikeelse häälduse (vahel harva nii eesti- kui originaalhäälduse), aga ekigi ise on öelnud, et originaal on samuti igal juhul õige. Iseenesest aga et me siin teeme nagu entsüklopeediat (on see ikka nii või), siis peaksime pigem originaali ära tooma (nagu ka teised eestikeelsed entsüklopeediad seda teevad).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu19. juuni 2016, kell 21:39 (EEST)[vasta]
Ma pooldan seda, et toodaks ära nii eestikeelne hääldus kui ka originaalhääldus.
Ma viitasin ÕS-ile sellepärast, et mulle öeldi, et sellist häälduse märkimist, nagu mina ette panen, leksikonides ei ole, ja ma mõtlen selle ise välja.
Entsüklopeediates tuuakse originaalhääldus ära küll, aga lihtsustatud kujul. Minu ettepanek on kasutada IPA-t. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 22:26 (EEST)[vasta]
Njah, vaatan jalgpalli... siiani pole etv kommentaatorid ühe prantslase nime ligilähedaselt õiget (originaal)hääldust veel kuuldavale toonud... nii, et on probleeme.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu19. juuni 2016, kell 22:41 (EEST)[vasta]
Väidet, et originaal (mõtlen täpset originaalhääldust) on igal juhul õige, ma ei ole häälduse kohta kohanud. Andres (arutelu) 19. juuni 2016, kell 22:43 (EEST)[vasta]