Arutelu:Kyösti Urponen

Eemaldatud mall, et artiklis ei ole piisavalt viiteid. Artiklil on 4 viidatud allikat. Kui tähelepanelik lugeja leiab artikli teksti ja allikate teksti võrdlemisel mõne infokillu, mis ei sisaldu neljas viidatud allikas, siis tuleks viiteküsimus lisada konkreetsele faktile või lausele, mitte panna üldmalli allikate puudumise/ebapiisavuse kohta.--VillaK (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 14:35 (EET)

Vabandust, aga piisav viidatus ei tähenda lihtsalt seda, et kogu artiklis olev info leidub viidatud allikates, vaid seda, et kõik öeldu on viidetega varustatud. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 15:14 (EET)

Vabandan samuti, aga üldmall on siin siiski kohatu. Vabandan veel, aga Sa räägid ennast siin ise probleemidesse - nagu inglise keeles öeldakse: "talk yourself into trouble". Piisab kui üles otsida, mida Sa erinevates aruteludes viitamise kohta öelnud oled, et näidata, kui ebajärjekindel Sa viidete lisamise ja viitamisse suhtumises oled. Aga mõistan, et pikkade aastate jooksul oled Sa jõudnud asju korduvalt ümber mõelda ja seetõttu pole enesele vasturääkimine mitte puudus, vaid voorus. --VillaK (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 15:27 (EET)

Täiesti kohatu ja ebapädev jutt.146.255.183.205 4. jaanuar 2017, kell 15:33 (EET)

Jutt ei ole minu suhtumisest viitamisse, vaid sellest, mida selles märkuses mõistetakse piisava viitamise all. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 15:47 (EET)

Puuduvatele lõikudele ma viited lisasin. Loodetavasti on akuutne probleem sellega lahendatud. Ja hästi, räägime nüüd siis edasi rahulikult piisavast viitamisest. Artiklis oli kuus lõiku ja neli viidet. Viiendas lõigus olnud info sisaldus kuuenda lõigu lõpus toodud viites. Kas probleem oli reavahes? Kas oleks saanud probleemi lahendada lausete vahelise tühja rea kustutamisega? Teise lõiku selguse mõttes lisasin ühe viite. Enamus seal olnud infost sisaldus teises viites, kuid väitekirja pealkiri mitte. Selles osas tõesti vabandan. Edasi räägime toimetamismallide kasutamisest. On olemas Mall:Lisa viide. Minu vastulause puudutas konkreetselt üldmalli kasutamist. Kvaliteeti tuleb eeldada mitte ainult artiklite kirjutajatelt, vaid ka toimetajatelt-järelvaatajatelt. On ilmne paradoks, kui pealiskaudne toimetaja, kes arvab nägevat probleemi, aga ei oska või ei vaevu detailiseerima, milles see probleem seisneb, eeldab artiklikirjutajalt ülimat punktuaalsust. Ainult pealiskaudne toimetaja paneb mitme viitega artiklile üldmalli, et viiteid pole ikkagi piisavalt. Üksikasjades põhjalik toimetaja on oma tegutsemises täpne ja küsib viidet konkreetsele lõigule, kus ta näeb, et viitamisega võib olla probleeme. Veel põhjalikum toimetaja vaatab ise algallikad üle ja parandab. Ja lõpuks, Andrese varasemad (aga mitte liiga ammused) väited viidete kohta otsin üles ja võtan natuke aega individuaalseks pedagoogiliseks tegevuseks.--VillaK (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 16:15 (EET)

Jah, võib öelda küll, et probleem on reavahes. Vähemalt iga lõik, kui mitte iga lause, peaks olema eraldi viidatud, et viited oleksid arusaadavad ja hõlpsasti leitavad. Võib muidugi vaielda, missugune viitamine on optimaalne, aga tundub, et nii on meil kokku lepitud. Ma mõistan, et selles asjas võib olla ka teistsuguseid arvamusi, ja mul endalgi võib neid olla.

Ma olen nõus, et niisugune üldmalli panemine on pealiskaudne tegevus, aga see ei tähenda, et see mall vale on, kui viitamine ei ole piisav. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 16:46 (EET)

Isiklikult arvan, et seda malli ilma selgituseta, mille kohta konkreetselt asi käib, ei tohiks üldse panna.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. jaanuar 2017, kell 17:19 (EET)