Arutelu:Komberuum

Ma kahtlustan, et Leho Lamust ei saa pidada selle mõiste defineerimisel autoriteediks, pigem peaks definitsioonis lähtuma Kaljulaiu öeldust. --Märt Põder (arutelu) 26. veebruar 2018, kell 04:05 (EET)

Teine lõik on viidatud Lamusele ja arvatavasti refereerib tema seisukohti (ma ei tea, kas ka tema kirjavigu). Kirjutasin selle lõigu algusse, kuna lõigus esitatut (nt "Komberuum on ühiskonna alus") ei saa pidada universaalseks tõeks, mida kõik inimesed ühtviisi tunnistaksid. --82.131.43.214 6. märts 2018, kell 03:03 (EET)

Kuskil huumorilehes (Mart Juur Postimehes äkki?) pakuti välja ja üksvahe levis üsna kiirelt ka tõlgendus, et komberuum on lasteaia sõimerühma garderoob. Ma pole kindel, kas see on piisavalt levinud, et vääriks äramainimist, aga põhimõtteliselt ei ole välistatud, et alternatiivsed sõnaväänded ja satiir artiklis kajastuksid, kui need pärinevad tähelepanuväärsetest allikatest. --Ehitaja (arutelu) 17. märts 2018, kell 16:13 (EET)

Ma arvan, et vääriks mainimist küll, et termini lansseerimine on põhjustanud pila -- selle sisu refereerimine pole ehk oluline, aga viidata võiks küll. --Märt Põder (arutelu) 14. mai 2018, kell 07:32 (EEST)

Definitsiooni puudulikkus

"Komberuum on keele, kommete ja väärtustega moodustunud hüpoteetiline sidus keskkond, mis tekib, kui kultuuriruumile (keel ja kunstid) lisada harjumused ja tavad."

Lisasin praegu definitsiooni sõna "hüpoteetiline", aga isegi kui eeldada, et Leho Lamus peab niiviisi defineeritud mõistet olemasolevaks ja see väljendab termini kasutajate ühist arusaama sellest mõistest, siis minu meelest on juba segane, misasi on "keele, kommete ja väärtustega" (st kaasaütlev) "moodustunud keskkond" -- rääkimata sellest, et see peaks veel "sidus" olema. Äkki siis juba "normitud keele, traditsioonis kinnistunud kommete ja teatud ühiskonnagruppide poolt tunnustatud väärtustekomplekti harmoonilises ühistoimes moodustunud moraalse tähendusega keskkond" vmt -- see vist väljendaks asja mõtet ning mõiste kasutust kuidagi läbipaistvamalt? Ehk minu meelest vajaks see definitsioon ümberkirjutamist, aga raske on seda ümber kirjutada nii, et see poleks iseenda paroodia. --Märt Põder (arutelu) 14. mai 2018, kell 07:42 (EEST)

Täpsustan, et see on siiski Kaljulaiu enda retooriline definitsioon, sõna sõnalt siis:

"Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Saame sidusa keskkonna, mille olemasolu tunnistamist on meil õigus nõuda kõigilt meie juurde pikemaks ajaks või päriseks tulijatelt. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie."

[1]

Kui tema on selle termini ainuke defineerija ja kasutaja, siis peakski seda äkki kirjeldama kui presinendi privaatkeele osa? Kuidagi tuleks igal juhul lahendada see, et terminiga tehakse liiga tugevad eeldused riiklikult kultiveeritud kombeühtsuse kohta ning seda kasutatakse pigem moralistlikul otstarbel retooriliselt. --Märt Põder (arutelu) 14. mai 2018, kell 07:56 (EEST)

Kas Leho Lamus on oma teoses antud definitsioonis jätnud Kaljulaiule viitamata? --Märt Põder (arutelu) 14. mai 2018, kell 07:58 (EEST)