Arutelu:Kakskeelsus

Definitsioon tuleb viidata. Üldiselt mõistetakse kakskeelsust ehk bilingvismi keeleteaduses laiemalt. Kui omaks võtta niisugune kitsam tähendus, siis tuleb üldisema nähtuse kohta teha eraldi artikkel. Andres 9. veebruar 2010, kell 15:35 (UTC)

Mida silmas pead?

Siin on jutt kakskeelsusest kõige kitsamas mõttes. Kõige laiemas mõttes tähendab kakskeelsus mitme keele kasutamist üldse. Ja peale individuaalse kakskeelsuse räägitakse ka näiteks riigi, ühiskonna või kogukonna kakskeelsusest. Andres 9. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC)

Sellega olen osaliselt nõus. Mina oskan ka kahte keelt. See teine keel on mul hiljem omandatud kui kõnearengu perioodil. Mõned kakskeelsuse uurijad peavad seda kakskeelsuseks, enamik siiski mitte. Mida siis teha soovitad? Mina tegin praegu valiku.

Mille alusel Sa ütled, et enamik seda kakskeelsuseks ei pea? Minul on näiteks selle raamatu põhjal vastupidine mulje. Ka eestikeelsetes teatmeteostes (ENE I väljaanne: "kahe keele oskus ja kasutamine; kitsamas tähenduses ekvilingvism (kahe keele võrdselt täiuslik valdamine), EKSS: "kahe keele võrdne valdamine ja kasutamine harilikult segarahvastikuga territooriumil"; kummaski pole juttu kahest emakeelest) on kakskeelsus defineeritud laiemalt. Eesti kõnekeeles küll mõistetakse "kakskeelsust" kitsalt, nii nagu siinses artiklis. Võib-olla siis rääkida kakskeelsusest laias mõttes artiklis pealkirjaga Bilingvism, et võõram mõiste oleks tähistatud võõrsõnaga? Andres 9. veebruar 2010, kell 21:10 (UTC)

Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu.

Kas jutt on teise emakeele omandamisest? Kakskeelsuse korral nii, nagu ta siin on defineeritud, ei saa öelda, kumb keel on esimene, kumb teine. Andres 9. veebruar 2010, kell 15:37 (UTC)

teine keel on kakskeelsuse mõiste. Esimene keel on nö. dominantkeel. Inglise keelses kirjanduses on lühimõisted L1 ja L2

Sellest tuleb täpsemalt rääkida. Kui mõlemad keeled on emakeeled, mida see siis tähendab, et üks neist on dominantkeel? Andres 9. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC)

Täpsustada lõiku?: Kakskeelsus võib olla nii keelte võrdselt hea valdamine, kui ühe keele kujunemine nö. dominantkeeleks. Dominantkeel võib elu jooksul ka muutuda. Samuti võib välja kujuneda suutmatus end mõlemas keeles väljendada ehk poolkeelsus.

See jutt sobib küll, aga minu meelest mitte sellesse lõiku. Andres 9. veebruar 2010, kell 21:10 (UTC)

Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks.

See mõttekäik ei ole kuigi arusaadav: väited on esitatud üldsõnaliselt ja argumentatsioon on lünklik. Peale selle, kuidas saab kakskeelsus ise olla vajadus? Vajadus on lahutamatult seotud sellega, mida vajatakse. Andres 9. veebruar 2010, kell 15:41 (UTC)

ah selles on probleem - Vajadus on lahutamatult seotud sellega, mida vajatakse - jutt vist oli hariduslikust erivajdusest. Lampjalgsus pole ka lambiga seotud :)

Natuke siiski. Võib öelda, et HEV on vajadus tavapärasest erineva lähenemise järele. Millegiga tuleb õpetamisel täiendavalt arvestada.

Loomulikult. Aga kakskeelsus ei seisne vajaduses tavapärasest erineva lähenemise järele, vaid kahe emakeele omamises, sellepärast ta ei ole hariduslik erivajadus. Andres 9. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC)

Kuidas need teineteist välistavad?

Hariduslik erivajadus on vajadus, eks ole? Vajadus on lahutamatu sellest, mida vajatakse. Ei saa olla niisugust vajadust, mis pole vajadus millegi järele. Kakskeelsus on lihtsalt omadus või seisund, ta ei ole millegi järele. Seetõttu on tegu eri mõistetega.

Öelda, et kakskeelsus on hariduslik erivajadus, on minu meelest sama hea kui öelda, et pikad juuksed on vajadus juustelõikuse järele. See, et mul on pikad juuksed, ei ole iseenesest vajadus juukselõikuse järele. Andres 9. veebruar 2010, kell 21:10 (UTC)

Kakskeelsed lapsed vajavad kõrgendatud tähelepanu ja toetust hariduse omandamisel. Tutvuge erialase kirjandusega või vaadake kas või mis on kirjas kakskeelsuse puuduste all. Sellestki võiks piisata, et mõista, et tegemist on erivajadusega. Tegemist on täiesti kaasaegse teadusliku lähenemisega.

Ma ei taha üldse seda vaidlustada. Tahan lihtsalt öelda, et kakskeelsus iseenesest ei ole vajadus. See võib küll olla nii, et kakskeelsus tingib vajaduse. Ma taotlen mõistelist täpsust. Võib-olla hariduslik erivajadus ei ole vajadus. Siis on termin nii valitud, et viib mõtte vales suunas, aga noh, termin on tinglik. Andres (arutelu) 12. september 2012, kell 17:01 (EEST)[vasta]

Igatahes artiklis Hariduslik erivajadus on hariduslik erivajadus defineeritud vajadusena. Andres (arutelu) 12. september 2012, kell 17:03 (EEST)[vasta]

Veel on seal öeldud, et hariduslik erivajadus on düsfunktsionaalne suhe õpikeskkonna ja individuaalse haridusnõudluse vahel. Kas kakskeelsus ise on niisugune suhe? Leian, et kakskeelsuse roll on selles, et ta võib modifitseerida individuaalset haridusnõudlust ning võib seetõttu tekitada düsfunktsionaalse suhte. Aga ta ei ole see düsfunktsionaalne suhe ise, mistõttu ta ei ole hariduslik erivajadus. Andres (arutelu) 12. september 2012, kell 17:09 (EEST)[vasta]

Probleem mõttekäigus tuleneb sellest, et pole selge, mida täpselt väidetakse ja kuidas järgmine väide tuleneb eelmisest. Andres 9. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC)

Vaatan üle

Tekstis oleks tarvis konkreetseid viiteid. Andres 9. veebruar 2010, kell 15:42 (UTC)

Vaatan üle