Arutelu:Kaarnapuu
Eestikeelsele üllitisele peaksid kehtima eesti keele reeglid, ka jutumärkide osas, mis on mõeldud teksti eristamiseks ülejäänud tekstist (vt nt https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=54 EKI või siis siit http://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016); vähemalt EstExitini või milleni iganes peaksid need reeglid kehtima...
- Ma olen aru saanud, et Vikipeedias eelistatakse kasutada jutumärke üleval: "...". Olen ma valesti aru saanud? Võibolla peaks seda arutama Üldises arutelus. Ursus scribens (arutelu) 22. juuli 2018, kell 01:18 (EEST)
- Mitmes wikis on juba ka pealkirjadesse (st, see rodu, mis http(s): järel on) hakatud grammatiliselt õigeid jutumärke panema; need allapoole „tilgad“ ("+'), ikka „kullipilk“ peab olema, et aru saada, ja, ja kuna „"“ on kasutusel ka „arvutikeeles“, siis vahepeal muidu ei saagi nt teksti kontrollimisel, kui et lased arvutil üle kontrollida, kas alustavale märgile on olemas ka paariline, ehk siis lõpetav märk...—Pietadè 22. juuli 2018, kell 01:31 (EEST)
- Kasutame siiski üksnes neid "…" ja ei kasuta ei neid „…“ , ei neid “… ” ega ka pardijalgu «…». Aga eks põhjus ole ka lihtne: kes ikka neid sisse trükkida oskab ja viitsib. (erinevaid kasutamiskõlbulikke variante on kindlasti üle kümne). Muidu siit edasi võib jõuda välja ka selleni, et otsese kõne ja selle sees oleva pealkirja puhul tuleb eristamiseks kasutada erinevaid jutumärke. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. juuli 2018, kell 01:49 (EEST)
- Mitmes wikis on juba ka pealkirjadesse (st, see rodu, mis http(s): järel on) hakatud grammatiliselt õigeid jutumärke panema; need allapoole „tilgad“ ("+'), ikka „kullipilk“ peab olema, et aru saada, ja, ja kuna „"“ on kasutusel ka „arvutikeeles“, siis vahepeal muidu ei saagi nt teksti kontrollimisel, kui et lased arvutil üle kontrollida, kas alustavale märgile on olemas ka paariline, ehk siis lõpetav märk...—Pietadè 22. juuli 2018, kell 01:31 (EEST)
red•conf-st jälle (ms, selle kohta on mõnel pool mall):
::::Ei ole Sinuga nõus; oskamise/viitsimise jaoks on see alumine kast, kuhu saab abistuse panna; ja, kas siis need wikid (muideks, üsna hiljuti jõudis frwi 2 miljoni artiklini), kes/mis juba neid kasutavad, ...; alul anti järele (vt eeltoodud viidet EL kohustuslikule õigekirjale), et kuni 10 tuhandeni peab kirjutama tühikuga (nt 5 000 ja %-märgi ees peab olema tühik (5 %)), siis tekib küll mingi „uitmõte“, et see teiste wikide grammatikalemb võib olla ka mingi varjatud protest...
„otsese kõne ja selle sees oleva pealkirja puhul tuleb eristamiseks kasutada erinevaid jutumärke“ — mulle õpetas seda emakeele õpetaja, aga, nujah, neeeeeed olid need XX sajandi algusaastad, võib-olla ta (õpetaja) sai selle eest tsaarilt/parteilt mingit „nänni“ (‘vm analoogset’)—Pietadè 22. juuli 2018, kell 02:10 (EEST)
- Peaks küll mainima, et näiteks Portugali portugali (mitte Brasiilia portugali) ja Kanada prantsuse klaviatuuril (ka prantslaste BEPO-l) on pardijalad olemas. (Muide, nii mõnedki prantslased eelistavad kasutada portugali klaviatuuri, kuna sellel on ka kõik prantsuse tähed olemas). Meil siin aga mugav moodus neid alustavaid ja lõpetavaid jutumärke saada on vist üksnes pisipehme sõna autocorrecti kasutades? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. juuli 2018, kell 02:46 (EEST)
- Mina va laisk inimene jutumärgistan tavaliselt makrode abil.—Pietadè 22. juuli 2018, kell 09:52 (EEST)