Arutelu:Johan Laidoneri luureorganisatsioon

Kas see oligi ametlik nimi? Googeldades sellist märksõna nagu ei leia --Bioneer1 (arutelu) 24. november 2014, kell 23:01 (EET)

Ametlikult on kindral Johan Laidoner Eesti agentuurluure raja. --Vaher (arutelu) 25. november 2014, kell 20:42 (EET)

• Eesti Wabariigi sõjaväeluure operatsioonide kohta võib enamasti teha vaid oletusi. Suurem osa dokumentidest põletati ära ning avameelseid mälestusi ei kirjutatudki. Pekka Erelt EE; Pekka Erelt EE
• Johannes Vares-Barbaruse “valitusus”
• Gustav Naan KUI KINDRAL LAIDONER MOSKVAS KÄIS. 26. märts 2011

Üksikud seigad võivad olla viidatavad, aga tervikuna on nähtavasti tegu originaaluurimusega. Vt ka Arutelu:Johan Laidoneri luurekool. Pikne 4. detsember 2014, kell 22:43 (EET)

Eemaldasin kustutamise malli kuna usaldan neid andmeid ja nad sobivad "üldise pildiga". Arhiivides on vaid jäämäe tipp. Iseasi on kuidas seda nähtust nimetada ja hinnata. --Vaher (arutelu) 16. detsember 2014, kell 14:57 (EET)

Selleks, et esitada Vikipeedias mingi omamoodi "üldine pilt" või omamoodi järeldused või seosed, peavad need olema varem avaldatud mujal autoriteetsetes allikates. Seda ongi mõeldud sellega, et Vikipeedias ei tohi olla originaaluurimust (rohkem sellest inglise keeles). Antud juhul ei mainita ülal toodud ajaleheartiklites sellist asja nagu Johan Laidoneri luureorganisatsioon. Laidoneri luurevõrku mainitakse seoses tema (varasema) tegevusega Tsaari-Venemaa armees, see ei viita kindlale organisatsioonile ja kontekst on niikuinii teine. Mis faktide usaldusväärsusesse puutub, siis ajaleheartiklite autoriteetsus on üsna piiripeale. Me kasutame küll ajaleheartikleid allikatena, aga tuleks siiski püüda leida paremaid allikaid, eriti sellistel teemadel. Blogid allikaks kindlasti ei sobi.

Üldse, kui kirjutad sellistel esoteerilisemapoolsetel teemadel, siis suuremate kahtluste hajutamiseks võiksid julgemini viiteid kasutada. Pikne 16. detsember 2014, kell 15:52 (EET)

Kustuta see ära siis! Miks seda siis ei kustutata?? Ma ei saa ju kirjutada kui see märk peal. Tegelikult võik olla veel mingi mall, nende lugude kohta mida siiski ei kustutata ja nad seisavad aastaid kustutamise kandidaatidena. Miks? Käesoleva teema kohta avaldas Õhtuleht kunagi väga ammu loo, ma ei mäleta aastat. Pealkiri oli midagi: Meil võiks olla 200 presidendikandidaati. --Vaher (arutelu) 16. detsember 2014, kell 18:14 (EET)

Ei ole nõus kustutamise märgiga, sest organisatsiooni olemasolu on kinnitanud Heinrich Mark 1995 aastal. Kas neid oli siin üks või kaks ja kuidas neid nimetati on muidugi arutluse all.--Vaher (arutelu) 16. detsember 2014, kell 19:32 (EET)

Ma ei tea, võib-olla näiteks keegi leiab, et siin on midagi, mida kuskil teises artiklis tuleks säiltada. Kellegi teise arvamus võiks veel olla, enne kui kustutab.

Sa ei pruugi nõus olla, aga kustutamismärkust ei tule ära võtta, kui arutelu on pooleli. Kas pead nüüd silmas seda tsitaati, mille siit ühte teise artiklisse kopeerisid? Intervjuus pole selle organisatsiooni kohta midagi öeldud. On vaid sinu nähtavasti originaalne ja kaudne oletus. Pikne 16. detsember 2014, kell 20:23 (EET)

Jah. (Kopeerinud ei ole, sõnastust on kohendatud!) Viide Sakslaste poolt ettevalmistatud organisatsiooni kohta on piisavalt selge. Kirjutatava uue loo pealkiri võiks olla Vastuluure eestis 1944-1991 või Eesti vastuluure 1944-1991.--Vaher (arutelu) 16. detsember 2014, kell 22:20 (EET)

Isegi kui Laidoner oligi "sakslased" või sakslased olid Laidoneri käsilased või midagi muud säärast, siis on selliste järelduste tegemine ikkagi originaaluurimuslik ja Vikipeedias ei tohiks olla kohta isegi mitte usutavamale originaaluurimusele. Pikne 17. detsember 2014, kell 00:12 (EET)

Me ei tea seda. Küsimus on kas ja kuivõrd saab usaldada neid väheseid allikaid? Ajalugu ongi üksikuurimuste tulemus nt Spartacus on täielik luul, aga keegi isegi ei vaidlusta ega kustuta. Vikipeedias ruumipuudust ei ole ja arvan, et siin leiab koha ka nende teemade jaoks mida tuleks kindlasti uurida, isasi millises vormis.--Vaher (arutelu) 17. detsember 2014, kell 15:00 (EET)

Küsimus on ennekõike selles, kas ajaloolased räägivad asjadest samamoodi nagu siin artiklis on räägitud. Teadaolevalt ei räägi. Milliseid allikaid ajaloolased mingiteks järeldusteks usaldusväärseks peavad, see ei puutu meisse.

Ma ei ole süvenenud, aga eeldan, et artiklis Spartacus on kirjas enamvähem see, mida ajaloolased tema kohta öelnud on. Kui ei ole, siis palun vaidlusta. Kui öeldust osa on ajaloolaste endi järgi ebakindel või kui ajaloolaste seas on lahkarvamusi, siis seda tuleks artiklis kajastada. Pikne 17. detsember 2014, kell 15:27 (EET)