Arutelu:Jean-Michel Jarre

Mida võiks tähendada: He is a UNESCO Goodwill Ambassador. (Inglise Vikist; lisada enne rubriiki teosed viimaseks lauseks.) Jaan513 15:09, 7 Mar 2004 (UTC)

UNESCO Hea Tahte Saadik. -- Urmas 15:13, 7 Mar 2004 (UTC)

Aga võib-olla ka UNESCO hea tahte saadik. Kes keelereegleid paremini tunneb? -- Urmas 15:14, 7 Mar 2004 (UTC)

NETI ( http://www.neti.ee ) annab otsingule 'UNESCO hea tahte saadik' 3 vastet, kus on tähed on väikesed ning ühe, kus on 'Hea Tahte Saadik'. Viimane aga pärineb ajalehest Sirp, kus minu teada väga hea eesti keel peaks valitsema. Kasutan praegu viimast varianti (Sirbi võrguväljaandest) ja lisan lause, hiljem saab ju seda muuta. Jaan513 15:51, 7 Mar 2004 (UTC)

---

Andres, mind huvitab, kust sa Jarre'i häälduse võtsid? Olen vist terve eluaeg seda nime valesti hääldanud. Ma pole muidugi ka eriline prantsuse keele asjatundja. Kas see tuleb otseselt keelereeglitest või oli sul mingi allikas? Jaan513 21:22, 22 Apr 2004 (UTC)

Kui prantsuse keeles on sõna lõpus e, siis seda ei hääldata või mõnedel juhtudel hääldatakse mitterõhuline redutseeritud täishäälik. See on reegel, ja ma ei tea sellest ühtegi erandit.

Kinnitust võib leida siit.

Samuti kirjutatakse vene keeles seda nime ilma e-ta.

Teine asi on aga siis, kui on tegemist tähega é. Seda hääldatakse ja see kõlab enam-vähem nagu eesti e. Andres 21:59, 22 Apr 2004 (UTC)

Mu meelest peaks olema hääldus ühe r-ga.--Morel (arutelu) 17. august 2016, kell 21:09 (EEST)

Mille kohta see märkus käib? Andres (arutelu) 17. august 2016, kell 21:38 (EEST)

varem siin kirjas olnud eestikeelse ligikaudse häälduse kohta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. august 2016, kell 21:43 (EEST)

Ma leian, et eestipärane hääldus peaks olema. "Žar" on eesti keeles hääldamatu, peaks olema kas "žaar" või "žarr". Selle järgi tuleks eelistada esimest. Ja see ei ole väljamõeldis, ka ÕS märgib hääldust niimoodi eestipäraselt. Andres (arutelu) 17. august 2016, kell 21:49 (EEST)

Mis mõttes [žar] on hääldamatu? Sa mõtled jälle ilmselt seda, et eesti keeles endas ei ole ühtegi ühesilbilist ühe vokaaliga sõna, mis niimoodi ühe r-iga lõpeb ja seetõttu on see eestlasele foneetiliselt võõras vms. Ma olen sarnast argumentatsiooni kuskilt teisest arutelust lugenud. Aga mu meelest see ei päde. Kui peaks näiteks eestlasele õpetama vene sõna жар (kuumus) hääldust, siis me kirjutaksime [žar], mitte [žarr] ja ei teeks probleemi, et on hääldamatu. Me ei peaks võõrnimesid mingite monstrumitena kohtlema, mida eesti kõri ei suuda originaalile lähedaselt häälida. Dixi. --Morel (arutelu) 17. august 2016, kell 23:22 (EEST)

Samas ma saan aru ka soovist kirjutada [žaar], sest a tegelik pikkus jääb eesti 2. välte kanti. Kahjuks seda ei saa lisamärkideta tähistada ja jääb mulje, et on 3. välde.--Morel (arutelu) 17. august 2016, kell 23:27 (EEST)

Jutt ei ole mitte sellest, kuidas seda nime prantsuse keeles hääldada (selle kohta on juhised praegu olemas, kuigi need pole kõigile arusaadavad), vaid selles, kuidas seda nime hääldada eestikeelses jutus, ilma et vahepeal prantsuse keele peale üle peaks minema. Asi pole selles, nagu eestlane põhimõtteliselt ei suudaks võõrkeelte hääldust omandada, vaid selles, et eestikeelss jutus tuleb jääda eesti fonoloogia ja hääldusaluse juurde.

Kui eesti keeles hääldada, siis nimetavas ongi kolmas välde, sest eesti keeles pole niisugust asja nagu teine välde ühesilbilises või rõhulise lõppsilbiga sõnas. ÕS soovitabki näiteks "Toulouse" ja "Toulon" hääldada kolmandas vältes. Andres (arutelu) 18. august 2016, kell 07:43 (EEST)

"eestikeelses jutus tuleb jääda eesti fonoloogia ja hääldusaluse juurde" – nimed on mu meelest vähemalt osaliselt erand. Võtame või inglise th hääldamise. Ikka väga veider oleks kuulata tänapäeval nime Smith hääldatuna Smiss või Smiff vms. Ilmselt on th häälduse omandamine seotud inglise keele domineerimisega meedias, aga see selleks. Jah, loomulikult saab ilma lisamärkideta anda nimede ligikaudse häälduse, aga minu meelest peaks entsüklopeedias püüdma olla täpsem. Seepärast pooldan ma ka IPA hääldust. Aga seda vaidlust ei ole vist mõtet uuesti üles kiskuda.--Morel (arutelu) 18. august 2016, kell 10:29 (EEST)

Just nimedest ma räägingi. Nime "Smith" eestipärane hääldus on hoopis [smitt] (ka vene, läti, leedu keeles on seal t-täht (Смит, Smits, Smitas), ja pole mingit alust arvata, et näiteks vene ja läti keele kõnelejatel on omapära, mis ei võimalda võõrkeelset hääldust täpselt jäljendada).

Ma ei räägi seda, et algkeelset hääldust ei tohi ära tuua. Ma räägin sellest, et on tarvis ka eestikeelset hääldust. Ja üks neist pole täpsem kui teine, need on lihtsalt eri asjad. Andres (arutelu) 18. august 2016, kell 11:24 (EEST)

IMHO ei pea moondunud hääldust üldse ära toomagi, piisab IPA-st. Eestis ilmselt on piisavalt ka neid, kes hääldavad seda nime Žarree või koguni Jarre.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. august 2016, kell 14:36 (EEST)

Ma arvan, et niisugused inimesed saaksid eestipäraselt kirja pandud hääldusest paremini aru. Andres (arutelu) 19. august 2016, kell 00:31 (EEST)

Minu meelest ka ei tohiks olla küsimust selles, et eestipäraselt kirja pandud hääldus on eesti keeles primaarne. Nii on ÕS-is ja mujal peamistes teatmiteks ning võõrnimesid hääldatakse eesti keeles vastavalt. Ja selliselt kirja pandud hääldus on siinkohal piisav, et näidata ära, kuidas nime eesti keeles kasutada. Foneetiline transkriptsioon on spetsiifiline, selle äratoomiseks pole siin otsest vajadust, selle võib jätta Vikisõnastikku. 90.190.59.131 18. august 2016, kell 19:56 (EEST)

Minu meelest on vastasseis IPA ja eestipärase märkimise vahel pisut kunstlik. IPA tähistus võiks olla alati, kui võimalik, sest see on niivõrd universaalne süsteem. Ja eksitav on ka väide, et Eesti teatmeteostes antakse hääldus "eestipäraselt". Eks kogu aeg on püütud saavutada kompromissi eestipärase tähistuse ja tegeliku häälduspildi vahel. Toon konkreetse näite lisamärkide kasutamisest: Cervantes Saavedra hääldus ENE 2. köites (lk 5): [θerβantes sa:βedra] (rõhuliste silpide vokaalide all on veel ka punktid, mida ma ei oska siin reprodutseerida); täpselt sama on ka TEA entsüklopeedia 5. köites. Ilmselt leiab sarnaseid näiteid teisigi.--Morel (arutelu) 18. august 2016, kell 20:19 (EEST)

Ma olen nõus sellega, et vastasseisu pole tarvis, kuigi tõepoolest on esmatähtis, kuidas eesti keeles hääldada. Ja tõepoolest peaks võõrkeelne hääldus olema pigem Vikisõnastikus, aga vaevalt peaks seal olema iga isikunime hääldus, nii et juba sellepärast on seda siis tarvis. Mul ei ole selle vastu midagi, kui tuua ära hääldus IPA transkriptsioonis ja helifail. Ainult et IPA tundmist ei saa enesestmõistetavaks pidada ning alati tuleb lisada link artiklile, kus see üksikasjalikult lahti seletatakse. Ja seletuse mõistmiseks on omakorda tarvis artikleid häälikutest ja muudest foneetilistest nähtustest. Samuti tuleb rääkida iga konkreetse keele foneetikast ja fonoloogiast.

Erinevalt trükitud teatmeteostest on meil ruumi, et esitada nii algkeelne kui ka eestikeelne hääldus. Andres (arutelu) 19. august 2016, kell 00:23 (EEST)

IPA hääldus on malli kaudu alati lingitud artikliga IPA. Iseasi, et too leht ise ei ole veel piisavalt valmis, seda tuleb oluliselt täiendada.--Morel (arutelu) 19. august 2016, kell 16:30 (EEST)