Taju mikrogenees
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Taju mikrogenees on taju kujunemisprotsess. Seda on nimetatud ka tajuseaduseks (N. Lange), taju aktuaalgeneesiks (F. Krüger, F. Sander), taju faasilisuseks (B. Ananjev, B. Lomov), taju selginemiseks (R. Dodge, J. McK. Cattell), pertseptgeneesiks (U. Kragh, G. Smith), kontinuaalseks vooluks (Ch. Eriksen) jne.[1]
Termin[muuda | muuda lähteteksti]
Mikrogeneesi termini lõi Austria psühholoog Heinz Werner (11. veebruar 1890 – 14. mai 1964). Geneetiline raamistik, millele kõnealune nimetus nimetati, tekkis tegelikult 1920. aastate keskel, Werneri töös Hamburgi ülikoolis ja teataval määral Friedrich Sanderi juhitud Ganzheitspsychologie grupi töös Leipzigis.[2]
Taju kujunemise protsess[muuda | muuda lähteteksti]
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbruses subjektiivne tajukujund.[3] Tajumine näib meile automaatse välissündmuste peegeldusena, kus taju ilmub kujutatavaga üheaegselt. Tegelikult on see mulje petlik. Taju võtab aega. Ilmumise hetkel ei peegeldu ärritaja (stiimul) veel meie teadvuses. Pärast lühikest latentsiperioodi tekib subjektiivne mulje, mis alguses on aga väga üldine ja ebatäpne, tükk aega veel lünklik. Järk-järgult tajupilt küpseb, saades nii selgeks ning täpseks kui antud tingimustes võimalik. Seetõttu, et tavapäraste arusaamade järgi on kõnealused ajaühikud üliväikesed (ajaskaala on kitsas), aga tajusüsteemide ajaline lahutusvõime suhteliselt piiratud, ei suudagi me sellist küpsemisprotsessi (mikrogeneesi) ise jälgida ega kirjeldada.[1]
Ajaskaala[muuda | muuda lähteteksti]
Katseliselt on taju mikrogeneesi kiiruseks mõõdetud 50–100 ms soodsates tajumistingimustes ja 100–250 ms vähem soodsates tingimustes. Seevastu suure müra korral, mitmemõttelise info korral, aovalgel või unise peaga võib taju mikrogenees kesta sekundeid, mõnikord jäädeski pooleli (lõpetamata mikrogenees).[1]
Kujutise tunnuste tajumise keskmised kiirused (ajad)
- Tajutavaks saab modaalsus (nägemis-, kuulmis-, puute- või muu ärritus) – umbes 50 ms.
- Tajutavaks saavad objektide asukohad ja asukohamuutused (liikumine) – umbes 50–100 ms.
- Tajutavaks saavad ulatus, suurus, värv, tämber, joonte ja servade orientatsioon. Algab esialgsete tähenduste ja emotsionaalse tagapõhja intuitiivne adumine – umbes 75–150 ms.
- Tajutavaks saavad nii detailid kui ka tähendus, küpseb otsus valida see või teine reaktsioon – umbes 150–250 ms.[1]
Seaduspärasused[muuda | muuda lähteteksti]
Mikrogeneesi käigus kulgeb taju üldiselt üksikule[muuda | muuda lähteteksti]
Esimestel kujunemisstaadiumitel on tajupildis esindatud mittedetailne, üldine, jämedakoeline informatsioon. Edasi ilmub detailne info fragmentaarselt, üksikutest üldise tajukujundi lõikudes, kuni lõpuks adekvaatne detailne info täpses seoses tervikuga. Nii on see füüsiliste tunnuste (kuju, värvus, tämber, mõõtmed, asetus jne) ja ka tähenduste tajumisega.[1] Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest teguritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne intensiivsus (valgustatus, hääle tugevus, suurus), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga.[3]
Mikrogeneesi käigus iseloomustab keskmisi staadiume multistabiilsus[muuda | muuda lähteteksti]
samades tajumistingimustes võib samadel staadiumitel üht ja sama objekti või stseeni tajuda kord nii, kord naa. Ebaküpsel staadiumil taju justkui püstitab erinevaid hüpoteese silmale või kõrvale esitatava kohta.[1]
"Ökonoomsuse" printsiip[muuda | muuda lähteteksti]
varajastel, ebaküpse taju staadiumidel on vormid võimalikult "ökonoomsed".[1]
Seos isiksusele olulise ja/või emotsionaalse info mõjuga[muuda | muuda lähteteksti]
Tajuhüpoteesidesse projitseeruvad tajuja omadused, maailmapilt. On selgunud, et see, kuidas inimene tajub ja esitatavat interpreteerib ebaküpse taju faasis, võib viidata tema varasematele, sh lapsepõlvest edasikandunud konfliktidele ja isiksuse "nõrgale kohale". (...) Teatud tingimustes võivad signaalid, mille alusel me oma hinnanguid või suhtumisi kujundame, olla niivõrd nõrgad või maskeeritud, et nende teadvustatud taju mikrogenees ei jõua lõppstaadiumi. Küll aga piisab nendest signaalidest selleks, et kujuneks välja intuitiivne hinnang. Subjekti psüühikas toimub (sh alateadlikult) aktiivne mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varem teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne.[3]
Mikrogeneesi liigendused autorite järgi[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta ja autor | Taju mikrogeneesi etapid reaalajas |
|---|---|
| Nikitin (1905) | Difuusse fooni tajumine, Joonte avastamine, Üksikute joonte määratlemine, ebaselge vorm, täpsed fragmendid, idee, täielik sarnasus |
| Dickinson (1926) | Visuaalne muster, geneeriline objekt, spetsiifiline objekt |
| Freeman (1929) | Eelpertseptiivne määratlus (tajutakse üldist ulatust), Pertseptiivne erilisus (tajutakse esemelisust), Pertseptiivne tuntus (objekti äratundmine) |
| Zigler jt (1930) | Figuuri puudumine, vormitu figuur, vormitaoline figuur, eristatav (selge) figuur |
| Undeutsch (1942) | Difuusne diferentseerimatu ühik, ebaselge figuuri eristamine foonist, esialgne hüpotees- konfiguratsioonieelne faas, selge taju |
| Douglas (1947) | Sensoorne faas,eksploratiivne faas, interpretatsioonifaas |
| Hebb (1949) | Primitiivne/sensoorselt eristuv ühtsus, mittesensoorne figuuri eristamine foonist, indentifitseerimine/assotsiatsioonid |
| Day (1956) | Valguslävi, ebamäärase vormi lävi, määratletud vormi lävi |
| Lomov (1966) | Üldiste proportsioonide eristamine, "vilkumise" faas, üldjoontes detailide eristamine, globaalselt adekvaatne taju, optimaalne taju |
| Murch (1973) | Valguse avastamine, mittespetsiifiline figuur, diferentseeritud objekt, spetsiifiline objekt, manipulatsioon |
| Forgus, Melamed (1976) | Energia avastamine, ühtlaste heleduspiirkondade figuraalse ühtsuse ja orientatsiooni eristamine, peenemate detailide väljatoomine, identifitseerimine ja äratundmine, manipulatsioon |
| Bachmann (1977) | Sensoorne analüüs, objekti süntees, konkreetse (ikoonilise) kujundi esindamine, abstraktse kategooria esindamine |
Lõpetamata mikrogenees[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetamata mikrogeneesi korral võibki teadmine jääda kas umbmääraselt üldiseks, intuitiivseks või fragmentaarseks.[1]