TCP/IP mudel

Allikas: Vikipeedia

TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel DARPA e. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene ulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. TCP/IP mudelit kutsutakse mõnikord ka “Internet Model” või “DoD Model.” TCP/IP mudel kirjeldab üldiste juhiste ja spetsiifiliste võrgu protokollide rakenduste kogumeid, mis võimaldavad arvutitel omavahel võrgus suhelda. TCP/IP tagab ühenduvuse, määrates, kuidas andmeid peaks ümber töötama, adresseerima, edastama, suunama ja sihtkohas vastu võtma. Protokollid eksisteerivad mitut tüüpi sideteenuste kasutamiseks arvutite vahel.

TCP/IP mudeli kihid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemised kihid on loogiliselt lähemal kasutaja rakendustele, samas kui alumised kihid on lähemal füüsilisele andmete edastamisele. Selline üldistus võimaldab ülemise kihi teenuseid, mida alumised kihid ei saa või ei taha pakkuda. Sellisel mudelil puudub OSI (Open System Interconnection) mudeli formalism, kuid seda ei peeta siiski piiranguks.

Lülikiht[muuda | muuda lähteteksti]

Lülikiht (link layer) on kohaliku võrguühenduse võrgustike ulatus, mille külge varustaja on kinnitatud. See on kõige alumine internetiprotokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Lülikihti kasutatakse pakettide liigutamiseks Interneti-kihi liideses, kahe erineva varustaja abil samas lülis. Andmepakettide saatmine ja saamine mööda ühendust on võimalik kontrollida nii tarkvaraliselt läbi võrgukaardi tarkvara, kui ka füüsiliselt (elektrooniliselt) läbi kaardi enda (rohkem arenenud kiipide puhul.) Lülikihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata.

Internetikiht[muuda | muuda lähteteksti]

Internetikiht tegeleb pakettide saatmisega ühe või mitme võrgu kaudu. Internetiprotokolli tsüklis täidab Interneti protokoll kaht lihtsat funktsiooni:

  • varustaja adresseerimine ja tuvastamine – saavutatakse hierarhilise adresseerimissüsteemiga;
  • paketi marsruutimine – see on põhiülesanne, kus võetakse allikast andmete pakette ja saadetakse need järgmisse võrgustikku, mis on lähemal lõpp-punktile.

Transpordikiht[muuda | muuda lähteteksti]

Transpordikihi kohustused sisaldavad ots-otsaga sõnumite ülekande võimet, sõltumata aluseks olevast võrgust. Kaasnevad veel ka veakontroll, segmenteerimine, ummikukontroll, ülekoormuse kontroll ja rakenduse adresseerimine. Transpordikihti võib võtta kui transpordimehhanismi (näiteks: auto, mille kohustus on oma pagas turvaliselt sihtpunkti toimetada.) Transpordikiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordikiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust.

Rakenduskiht[muuda | muuda lähteteksti]

Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordikihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordikihti kui “musta kasti”, mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi- ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. Ruuterid ja võrguühenduse lülitid ei jälgi andmete liiklust, et näha, mis sorti rakendusprotokolli nad esindavad, nad lihtsalt tagavad kanali selle jaoks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]