TCP/IP mudel

Allikas: Vikipeedia

TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel DARPA e. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene ulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. TCP/IP mudelit kutsutakse mõnikord ka “Internet Model” või “DoD Model.” TCP/IP mudel kirjeldab üldiste juhiste ja spetsiifiliste võrgu protokollide rakenduste kogumeid, mis võimaldavad arvutitel omavahel võrgus suhelda. TCP/IP tagab ühenduvuse, määrates, kuidas andmeid peaks ümber töötama, adresseerima, edastama, suunama ja sihtkohas vastu võtma. Protokollid eksisteerivad mitmete erinevate kommunikatsiooniteenuste tüüpide pärast arvutite vahel.

TCP/IP mudeli kihid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemised kihid on loogiliselt lähemal kasutaja rakendustele, samas kui alumised kihid on lähemal füüsilisele andmete edastamisele. Selline üldistus võimaldab ülemise kihi teenuseid, mida alumised kihid ei saa või ei taha pakkuda. Sellisel mudelil puudub OSI (Open System Interconnection) mudeli formalism, kuid seda ei peeta siiski piiranguks.

OSI-TCP-mudel.JPG

Lülikiht (Link Layer)[muuda | muuda lähteteksti]

Lüli kiht on kohaliku võrguühenduse võrgustike ulatus, mille külge varustaja on kinnitatud. See on kõige alumine Interneti protokolli kiht, kuna TCP/IP on riistvarast sõltumatu. Lüli kihti kasutatakse pakettide liigutamiseks Interneti kihi liideses, kahe erineva varustaja abil samas lülis. Andmepakettide saatmine ja saamine mööda ühendust on võimalik kontrollida nii tarkvaraliselt läbi võrgukaardi tarkvara, kui ka füüsiliselt (elektrooniliselt) läbi kaardi enda (rohkem arenenud kiipide puhul.) Lüli kihis on võimalik ka valida pakette, mida saab üle virtuaalse privaatse võrgu saata.

Internetikiht[muuda | muuda lähteteksti]

Interneti kiht tegeleb pakettide saatmisega ühe või mitme võrgu kaudu. Internetiprotokolli tsüklis täidab Interneti protokoll kaht lihtsat funktsiooni:

  • Varustaja adresseerimine ja tuvastamine: See saavutatakse hierarhilise adresseerimissüsteemiga.
  • Paketi marsruutimine: See on põhiülesanne, kus võetakse allikast andmete pakette ja saadetakse need järgmisse võrgustikku, mis on lähemal lõpp-punktile.

Transpordikiht[muuda | muuda lähteteksti]

Transpordi kihi kohustused sisaldavad ots-otsaga sõnumite ülekande võimet, sõltumata aluseks olevast võrgust. Kaasnevad veel ka veakontroll, segmenteerimine, ummikukontroll, ülekoormuse kontroll ja rakenduse adresseerimine. Transpordi kihti võib võtta kui transpordi mehhanismi (näiteks: auto, mille kohustus on oma pagas turvaliselt sihtpunkti toimetada.) Transpordi kiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust.

Rakenduskiht[muuda | muuda lähteteksti]

Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui “musta kasti,” mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. Ruuterid ja võrguühenduse lülitid ei jälgi andmete liiklust, et näha, mis sorti rakendusprotokolli nad esindavad, nad lihtsalt tagavad kanali selle jaoks.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]