Tšuugi keel
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Tšuugi keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Mikroneesia |
| Piirkonnad | räägitakse Chuuki saartel, Pohnpei's, Guamis |
| Kokku kõnelejaid | 51 330 [1] |
| Keelesugulus | |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | chk |
Tšuugi keel[1] kuulub truki keelte hulka. Sama keele muid nimetusi: chuuk, ruk, truk või truki keel. Tšuugi keelt räägitakse peamiselt Chuuki saartel, Mikroneesias. Selle keele kõnelejaid leidub ka Pohnpeil ja Guamil.[1] Tšuugi keel kuulub Austroneesia keelkonda, täpsemalt Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ning on üks Mikroneesia keeltest[1].
Tšuugi keel kasutab ladina tähestikku.[1]
Tšuugi keele sõnavara sarnaneb mitme teise keele sõnavaraga. Mortloki keel on 80–85% ulatuses sarnane, puluvati keel 81%, satavali keel 79%, karoliini keel 78% ja voleai keel 75% ulatuses sarnane.[2]
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]| A a | Á á | E e | É é | I i | O o | Ó ó | U u | Ú ú | F f | S s | K k | M m | Mw mw | N n | Ng ng | P p | Pw pw | R r | Ch ch | T t | W w | Y y |
Misjonärid töötasid 19. sajandil välja viisi, kuidas tšuugi keelt üles kirjutada, kasutades ladina tähestikku. 1970. aastatel muutsid keeleteadlased misjonäride süsteemi, lisades juurde diakriitilised tähed.[3] Keeles on 9 vokaali (a, á, e, é, i, o, ó, u, ú), sama palju nagu eesti keele tähestikus ning 14 konsonanti (eesti keeles on 17), millele lisandub 9 kaksikkonsonanti. [3]
konsonandid: f, ff, s, ss, k, kk, m, mm, mw, mmw, n, ng, nng, p, pp, pw, ppw, r, ch, t, tt, w, y
klusiilid: p, pw, t, k afrikatiivid: ch [ʧ] frikatiivid: f, s nasaalid: m, mw, n, ng[ŋ] , lateraalid: (l), r poolvokaalid: w, y [j] [4]
Tšuugi keelel on ebatavaline sõnaalguline kaksikkonsonandi tunnus. Ühistel esivanematel Lääne-Mikroneesias, arvati samuti keeles olevat see tunnus, aga tänapäevasel keelekasutusel on see enamasti kadunud. [1]
- Tavapärane on SVO sõnajärg (subjekt-verb-objekt)
- Puudub minevikuvorm
- Iseloomulik on täielik ja osaline reduplikatsioon[5]
Silbistruktuur Tšuugi keeles on võimaldatud produktiivselt täielikku ja osalist reduplikatsiooni, näiteks:
◦Kõndima: fátán ◦Kõndima (jätkab kõndimist): fátánátán [5]
Tšuugi keel kasutab erinevaid loendamissüsteeme erinevat tüüpi esemete jaoks. Sõnalõpud muutuvad olenevalt eseme tüübist(pikk, lame, kihiline, või tahke). Näiteks:
◦ tšuugi keeles eu - üks ◦ üks pikk ese: efoch (lõpp -foch) ◦ üks lame ese: echo (ending -cho) ◦ üks kihiline ese: esar (ending -sar) ◦ üks tahke ese: efou (ending -fou)[5]
Sõnavara
[muuda | muuda lähteteksti]Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Number | arvsõna tšuugi keeles |
|---|---|
| 1 | eet |
| 2 | érùùw |
| 3 | één |
| 4 | fààn |
| 5 | niim |
| 6 | woon |
| 7 | fùùs |
| 8 | waan |
| 9 | ttiw |
| 10 | engoon |
Keelenäide [3]
[muuda | muuda lähteteksti]Tšuugi keeles: Esap wor och mettoch epwe appeti aramas seni fansoun ar uputiu non ar tufich me rait. Ar ekiek epwe mecheres o esap pet ren och sakkun mettoch pun ir repwe nonnomfengen non kinamwe o pwipwi annim.
Tõlge: Kõik inimesed on sündinud vabadena, võrdse väärikuse ja õigustega. Nad on õnnistatud mõistusega ja südametunnistusega ning peaksid suhtuma üksteise vennaliku vaimuga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 http://www.ethnologue.com/language/chk
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 24. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - 1 2 3 4 http://www.omniglot.com/writing/chuukese.htm
- 1 2 Compendium of the world's languages (third edition), George L. Campbell ja Gareth King, lk 370
- 1 2 3 http://www.multicsd.org/?q=node/51