Mine sisu juurde

Tšuugi keel

Allikas: Vikipeedia
Tšuugi keel
Kõneldakse Mikroneesia
Piirkonnad räägitakse Chuuki saartel, Pohnpei's, Guamis
Kokku kõnelejaid 51 330 [1]
Keelesugulus

Austroneesia keeled

Keelekoodid
ISO 639-1 chk


Tšuugi keel[1] kuulub truki keelte hulka. Sama keele muid nimetusi: chuuk, ruk, truk või truki keel. Tšuugi keelt räägitakse peamiselt Chuuki saartel, Mikroneesias. Selle keele kõnelejaid leidub ka Pohnpeil ja Guamil.[1] Tšuugi keel kuulub Austroneesia keelkonda, täpsemalt Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ning on üks Mikroneesia keeltest[1].

Tšuugi keel kasutab ladina tähestikku.[1]

Tšuugi keele sõnavara sarnaneb mitme teise keele sõnavaraga. Mortloki keel on 80–85% ulatuses sarnane, puluvati keel 81%, satavali keel 79%, karoliini keel 78% ja voleai keel 75% ulatuses sarnane.[2]

Keele struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Tšuugi tähestik [3]
A aÁ áE eÉ éI iO oÓ óU uÚ úF fS sK kM mMw mwN nNg ngP pPw pwR rCh chT tW wY y

Misjonärid töötasid 19. sajandil välja viisi, kuidas tšuugi keelt üles kirjutada, kasutades ladina tähestikku. 1970. aastatel muutsid keeleteadlased misjonäride süsteemi, lisades juurde diakriitilised tähed.[3] Keeles on 9 vokaali (a, á, e, é, i, o, ó, u, ú), sama palju nagu eesti keele tähestikus ning 14 konsonanti (eesti keeles on 17), millele lisandub 9 kaksikkonsonanti. [3]

konsonandid: f, ff, s, ss, k, kk, m, mm, mw, mmw, n, ng, nng, p, pp, pw, ppw, r, ch, t, tt, w, y

klusiilid: p, pw, t, k afrikatiivid: ch [ʧ] frikatiivid: f, s nasaalid: m, mw, n, ng[ŋ] , lateraalid: (l), r poolvokaalid: w, y [j] [4]

Tšuugi keelel on ebatavaline sõnaalguline kaksikkonsonandi tunnus. Ühistel esivanematel Lääne-Mikroneesias, arvati samuti keeles olevat see tunnus, aga tänapäevasel keelekasutusel on see enamasti kadunud. [1]

  • Tavapärane on SVO sõnajärg (subjekt-verb-objekt)
  • Puudub minevikuvorm
  • Iseloomulik on täielik ja osaline reduplikatsioon[5]

Silbistruktuur Tšuugi keeles on võimaldatud produktiivselt täielikku ja osalist reduplikatsiooni, näiteks:

◦Kõndima: fátán
◦Kõndima (jätkab kõndimist): fátánátán [5]

Tšuugi keel kasutab erinevaid loendamissüsteeme erinevat tüüpi esemete jaoks. Sõnalõpud muutuvad olenevalt eseme tüübist(pikk, lame, kihiline, või tahke). Näiteks:

 ◦ tšuugi keeles eu - üks 
 ◦ üks pikk ese: efoch (lõpp -foch)
 ◦ üks lame ese: echo (ending -cho)
 ◦ üks kihiline ese: esar (ending -sar)
 ◦ üks tahke ese: efou (ending -fou)[5]
Arvsõna [4]
Numberarvsõna tšuugi keeles
1eet
2érùùw
3één
4fààn
5niim
6woon
7fùùs
8waan
9ttiw
10engoon

Tšuugi keeles: Esap wor och mettoch epwe appeti aramas seni fansoun ar uputiu non ar tufich me rait. Ar ekiek epwe mecheres o esap pet ren och sakkun mettoch pun ir repwe nonnomfengen non kinamwe o pwipwi annim.

Tõlge: Kõik inimesed on sündinud vabadena, võrdse väärikuse ja õigustega. Nad on õnnistatud mõistusega ja südametunnistusega ning peaksid suhtuma üksteise vennaliku vaimuga.

  1. 1 2 3 4 5 6 http://www.ethnologue.com/language/chk
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 24. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 1 2 3 4 http://www.omniglot.com/writing/chuukese.htm
  4. 1 2 Compendium of the world's languages (third edition), George L. Campbell ja Gareth King, lk 370
  5. 1 2 3 http://www.multicsd.org/?q=node/51