Tšulõmi jõgi

Tšulõm Atšinski lähedal

Tšulõmi valgla

Tšulõm (vene keeles Чулым) on Obi lisajõgi Venemaal Lääne-Siberis.

Tšulõmi jõgi algab Kuznetski Alataust. Ülemjooksul on ta mägijõgi. Algul voolab ta Hakassia ja Krasnojarski krai piirijõena, seejärel Krasnojarski krais. Esialgu voolab ta kirdesse ja jõuab Jenisseile väga lähedale, kõigest 7½ km kaugusele, pöördub siis Balahtas loodesse ja voolab läbi Nazarovo. Sealt suundub ta läände, kuid Kemerovo oblasti piiril keerab itta tagasi, möödub Bogotolist, keerab Atšinskis põhja ja Novobinljussõs uuesti läände. Jõgi jõuab Tomski oblastisse, pöördub edelasse ja läbib Teguldeti. Zõrjanskojes, kus Tšulõmi suubub suurim vasakpoolne lisajõgi Tšet, pöördub jõgi läände ja Assinos loodesse. Suurima parempoolse lisajõe Ulujuli suubumiskohas pöördub Tšulõm läände ja pisut enne suuet edelasse. Tšulõm suubub Obi Moltšanovo ja Kolpaševo vahel.

Tšulõmi jõe alguseks loetakse Valge ja Musta Ijussi ühinemiskohta, mille geograafilised koordinaadid on 54°56'56'N 89°50'02"O. Valge Ijussi lähtest lugema hakates on Tšulõmi jõe pikkus 2023 km. Tšulõmi jõe suudme geograafilised koordinaadid on 57°43'54"N 83°49'34"O.

Jõgi on 1799 km pikk ja tema valgla on 134 tuhat km². Tema vooluhulk suudmes on 785 m³/s, kuid see kõigub aastaajati suuresti. 131 km kaugusel suudmest on täheldatud suurim vooluhulk 8220 m³/s ja vähim vooluhulk 108 m³/s. Suudmes kannab jõgi setteid keskmiselt 68 g/s ehk 2,1 miljonit tonni aastas. alamjooksul on jõgi mitmeharuline ja kuni 1200 m lai, aga jõeoru laius on kuni 10 km.

Tšulõmi jõgi on laevatatav 1173 km ulatuses suudmest kuni Atšinskini. Laevasõitu takistavad põikmadalad ja käänulisus.

Jõe kesk- ja alamjooksul elavad tšulõmid ehk tšulõmi tatarlased. See on väike türgi-tatari rahvas, keda 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse järgi elas 355, neist 204 Tomski oblastis ja 145 Krasnojarski krais.