Tšuktši mägismaa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tšuktši mägismaa (vene keeles Чукотское нагорье) on mägismaa Euraasia kirdeosas Venemaal.

Koosneb mitmest mäeahelikust ja mäemassiivist (sealhulgas Šelagski ahelik kõrgusega 1105 m, Ekiatapski ahelik (1522 m), Pegtõmelski ahelik (1810 m)) ning Amguema jõest ida pool kõrgustikest ja seljakutest kõrgusega 500–1000 m. Mägismaa pikkus on umbes 450 km. Põhjaahelikud koosnevad peamiselt liivakivist ja kiltkivist graniidi intrusioonidega, lõunaosas on vulkaanilised setted.

Tšuktši mägismaal on Põhja-Jäämere ja Beringi mere vesikondade jõgesid.

Kliima on karm, talv on pikk (7–8 kuud), suvi on lühike ja jahe. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −15°С kaguosas kuni −30°С loodeosas, juuli keskmine õhutemperatuur on alates +3°С põhjaosas kuni +10°С lõunaosas. Sademete hulk on 250 kuni 400 mm aastas. Mägismaa idaosas esineb tihti udu.

Rannikualadel on levinud niisked tarna ja tupp-villpeaga mätlikud tundrad ja madalsood, mäenõlvade alaosas on mägitundrataimestik. Nõlvade ülaosas on igilume ja -jää vöönd.

Tšuktši mägismaal on tina, elavhõbeda ja kivisöe leiukohti.