Tšuktši keel
tšuktši keel (ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ) | |
---|---|
Kõneldakse | Venemaa |
Piirkonnad | Tšuktšimaa |
Kokku kõnelejaid | 5095 |
Keelesugulus | tšuktši-kamtšadali keeled |
Kiri | kirillitsa |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | - |
ISO 639-3 | ckt |
Tšuktši keel (tšuktši keeles ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad tšuktšid Tšuktšimaal.
Kõnelejate arv
[muuda | muuda lähteteksti]2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal tšuktši keelt 5095 inimest, kuigi tšuktšiks pidas ennast umbes 16 000 inimest. Tšuktši keel on UNESCO punase raamatu hinnangul tõsiselt ohustatud keel.
Keelesugulus
[muuda | muuda lähteteksti]Tšuktši keel liigitatakse tšuktši-kamtšadali keelte hulka, ning selle lähimad sugulaskeeled on korjaki ja alutori keel.
Murded
[muuda | muuda lähteteksti]Tšuktši keel jaguneb ida-, lääne- ja lõunamurderühmaks. Erinevused murrete vahel ei ole suured.
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Tšuktši häälikusüsteem koosneb 6 täishäälikust ja 14 kaashäälikust. Helilised klusiilid puuduvad. Kaashäälikuühendid ei ole sõna alguses ja lõpus lubatud, sõna keskel võib olla vaid kahest kaashäälikust koosnev kaashäälikuühend.
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Tšuktši keel on polüsünteetiline, inkorporeeriv, aglutinatiivne ja ergatiiv-absolutiivne keel, tüvele võivad liituda prefiksid ja sufiksid.
Nimisõna muutub 2 arvus ja 9 käändes.
Tšuktši arvusüsteem oli algselt vigesimaalne, kuid vene keele mõjul mindi üle kümnendsüsteemile.
Sõnajärg lauses on üsna vaba, aga tavalisem on SOV.
Tšuktši kirjakeel
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene tšuktšikeelne raamat ilmus juba 1823. aastal, kuid kirjakeel loodi alles 1931. aastal, esialgu ladina kirjal põhinev, 1937. aastast mindi üle kirillitsapõhisele kirjasüsteemile. Kirjakeele aluseks võeti idamurderühma kuuluv ueleni murre.
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Vikisõnastiku kategooria: Tšuktši keel |