Türkmenistani president
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2024) |
Türkmenistani president | |
---|---|
Türkmenistanyň prezidenti | |
Türkmenistani presidendi lipp | |
Tüüp |
riigipea valitsusjuht |
Liikmesus |
Ministrite kabinet Riiklik Julgeolekunõukogu |
Residents | Oguz hani palee |
Asukoht | Aşgabat |
Ametisse nimetaja | 0tsevalimised |
Ametiaja kestus | 7 aastat, pikendatav |
Moodustatud |
2. november 1990 (Turkmeeni NSV) 27. oktoober 1991 (Türkmenistani Vabariik) |
Esimene täitja | Saparmyrat Nyýazow |
Asetäitja | asepresident |
Türkmenistani president (türkmeeni keeles Türkmenistanyň prezidenti; ametlikult Türkmenistani ministrite kabineti president ja esimees) on Türkmenistani Vabariigi riigipea ja valitsusjuht. Ta on ka Türkmenistani relvajõudude ja Riikliku Julgeolekunõukogu kõrgem ülemjuhataja.
Alates 2022. aastast on ametis Serdar Berdimuhamedow, kes on riigi kolmas president pärast iseseisvumist Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal. Serdar Berdimuhamedow võitis 2022. aasta märtsis toimunud presidendivalimised.[1][2] Enne teda oli 15 aastat president tema isa Gurbanguly Berdimuhammedow, kes astus 2022. aasta märtsis tagasi. Gurbanguly Berdimuhamedow sai presidendiks, kui eluaegne president Saparmyrat Nyýazow 2006. aastal suri. 2007. aastal toimunud valimistel osales üheksa kandidaati, Berdimuhamedow kogus 98% häältest. 2016. aastal muudeti seadusi: kaotati piirangud presidendi ametiaja pikkusele ja vanuse ülemmäär (varem pidi president olema alla 70-aastane) ning pikendati ametiaja pikkust viielt aastalt seitsmele.[3]
Nõuded presidendile ja tema ametist tagandamine
[muuda | muuda lähteteksti]Türkmenistani president peab:
- olema Türkmenistanis sündinud;
- oskama türkmeeni keelt;
- olema vähemalt 40-aastane;
- olema vähemalt 15 aastat järjest Türkmenistanis elanud;
- töötama.[4]
Türkmenistani presidendi tagandamist reguleerib Türkmenistani põhiseaduse artikkel 57. Türkmenistani presidendi volitused võib peatada, kui:
- ta ei ole enda kohustusi terviseprobleemide tõttu võimeline täitma;
- ta rikub seadust;
- ta kaotab usaldushääletuse.
Kui president tagandatakse, võtab tema kohustused kohusetäitjana üle parlamendi esimees ning valimised korraldatakse 60 päeva jooksul. Türkmenistani presidenti ei ole kunagi ametist tagandatud, presidendi koht jäi vabaks pärast Nyýazowi surma 2006. aastal, siis otsustas Julgeolekunõukogu ad hoc, et kohuseid hakkab täitma ministrite kabineti esimene aseesimees. Siis kaotati ka presidendi kohusetäitja keeld kandideerida ise uueks presidendiks.
Residents
[muuda | muuda lähteteksti]Oguz hani palee Iseseisvuse väljakul Aşgabatis on presidendi peamine elu- ja töökoht. Seal võtab president vastu ka välisriikide riigipäid ning allkirjastab dekreete. Saparmyrat Nyýazowil oli peale selle ka eraresidents Arshabilis, 28 kilomeetrit pealinnast väljas.[5]
Transport ja julgeolek
[muuda | muuda lähteteksti]Välisvisiitideks ja riigi kaugematesse piirkondadesse minemiseks kasutab Türkmenistani president eritellimusel valminud rahvusvärvides Turkmenistan Airlinesi lennukeid Boeing 777. Pealinnas liigub ta ringi Mercedes-Benzi S-klassi autoga. Tihti saadab tema autot sõjaväejulgestus. Türkmenistani presidendid kasutavad transpordiks ka rongiliiklust.
Riigipea julgeoleku eest vastutab 1990. aastal asutatud otse temale alluv Presidendi Turvateenistus (Prezidentiniň howpsuzlyk gullugy). 1990. aastatel eemaldati turvateenistus Riikliku julgeoleku ministeeriumi haldusalast ning anti presidendi haldusalasse. Septembris 1994 jõustus operatiivotsingu tegevuste seadus, millega seati Turvateenistuse põhiülesandeks presidendi julgeoleku tagamine.[6] Välisvisiitidel saadab Türkmenistani presidenti vähemalt kümme turvameest.[7]
Presidendi Turvateenistuse struktuur:
- sekretariaat;
- tööteenistuse osakond;
- 1. osakond (presidendi ihukaitse);
- 2. osakond;
- 3. osakond;
- 4. osakond;
- erioperatsioonide rügement;
- 1. pataljon;
- 2. pataljon;
- 3. pataljon.
Turvateenistuses töötab ligi 2000 inimest.[8]
Turvateenistuse juhid
[muuda | muuda lähteteksti]Nr | Nimi | Ametiaja algus | Ametiaja lõpp |
1. | Akmurad Rejepov | 1990 | 15. mai 2007 |
2. | Charymurad Amanov | 15. mai 2007 | 25. jaanuar 2008 |
3. | Guycheldy Khojaberdiyev | 25. jaanuar 2008 | 5. oktoober 2014 |
Pärast Khojaberdiyevi ametist vabastamist ei teatatud uue juhi ametisse nimetamisest.
Türkmenistani presidentide loend
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Türkmenistani juhtide loend
Nr. | Nimi (sünd ja surm) |
Pilt | Ametiaja algus | Ametiaja lõpp | Ametiaja pikkus | Valimised | Erakond | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Saparmurat Niyazov (1940–2006) |
2. november 1990 | 21. detsember 2006 (suri ametis olles) |
16 aastat ja 49 päeva | 1990 | Kommunistlik | ||
1992 | Demokraatlik | |||||||
— | Gurbanguly Berdimuhamedow (1957–) |
21. detsember 2006 | 14. veebruar 2007 | 55 päeva | _ | Demokraatlik | ||
2. | 14. veebruar 2007 | 19. märts 2022 | 15 aastat ja 34 päeva | 2007 2012 | ||||
2017 | Parteitu | |||||||
3. | Serdar Berdimuhamedow (1981–) |
19. märts 2022 | 2022 | Demokraatlik |
Türkmenistani presidentide loend ametiaja pikkuse järgi
[muuda | muuda lähteteksti]Nr | President | Ametiaja pikkus | |
---|---|---|---|
1. | Gurbanguly Berdimuhamedow | 15 aastat ja 30 päeva | 15 aastat ja 88 päeva |
— | Gurbanguly Berdimuhamedow | 55 päeva (kohusetäitja) | |
2. | Saparmurat Niyazov | 15 aastat ja 55 päeva |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Türkmenistani juhtide loend
- Türkmenistani peaminister
- Türkmenistani asepresident
- Türkmenistani Riiklik Julgeolekunõukogu
- Türkmenistani Vabariiklik Partei
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Turkmenistan: Autocrat president's son claims landslide win". Deutsche Welle. 15. märts 2022. Vaadatud 15. märts 2022.
- ↑ "Turkmenistan strongman's son wins presidential vote". The Guardian. 15. märts 2022. Vaadatud 16. märts 2022.
- ↑ "The president of Turkmenistan wins re-election with 98% of the vote". The Economist. Vaadatud 26. veebruar 2017.
- ↑ Конституция Туркмении
- ↑ Hiro, Dilip (november 2011). Inside Central Asia: A Political and Cultural History of Uzbekistan, Turkmenistan, Kazakhstan, Kyrgyz stan, Tajikistan, Turkey, and Iran. ISBN 9781590203781.
- ↑ "Закон Туркменистана "Об оперативно-розыскной деятельности"".
- ↑ "Кое-что о президентской охране".
- ↑ "Some facts about the Presidential security team | Chronicles of Turkmenistan". 14. juuni 2013.