Töövaidlus
Töövaidluseks nimetatakse lahkarvamust töötaja ja tööandja vahel, mis puudutab töötingimusi, palka või ametiaega. Töövaidluste lahendamiseks võivad töötajad ja tööandjad kasutada erinevaid meetodeid, sealhulgas läbirääkimisi, lepitamist, vahekohtumenetlust või kohtuvaidlust.[1]
Töövaidluse tekke põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Töövaidlused tekivad tavaliselt töötajate soovidest, milleks on: kõrgem palk, paremad hüvitised, paremad töötingimused ning suurem töökindlus.[1]
Töövaidluse lahendamise viisid[muuda | muuda lähteteksti]
Tavapärasteks töövaidluse lahendamise viisideks on:
Arutelu ja läbirääkimised osapoolte vahel. See on esimene samm vaidluse lahendamisel. Läbirääkimiste edu sõltub suurel määral osapoolte valmisolekust ja soovist saavutada probleemi lahendamine ilma kolmanda isiku sekkumiseta. Kui üks või mõlemad osapooled keelduvad läbirääkimistest, siis ei ole võimalik töövaidlust sellisel viisil lahendada.
Lepitamine ja vahendus. Need on vajalikud siis, kui osapooled ei saa ise töövaidluse lahendamisega hakkama.. Kolmas osapool on vahendajaks, püüab vaidlejaid kokku viia ja julgustab neid vaidlust lahendama.
Vabatahtlik vahekohus. Konflikti osapooled otsustavad vabatahtlikult anda vaidluse kolmandale isikule. Vahekohus lahendab vaidluse vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele, millega mõlemad osapooled on nõus. Osapooled lepivad kokku, et vahekohtuniku otsus on neile siduv.
Kohustuslik vahekohus. Vaidlused, mida ei ole muul viisil suudetud lahendada, tuleb lõplikuks ja siduvaks otsustamiseks esitada kolmandatele isikutele sunniviisiliselt. Vahekohtumenetlus tähendab seda, et osapooled ei ole suutnud ise kokkuleppele jõuda ning kutsutakse kolmandat isikut ütlema, milline on pooltevaheline kokkulepe.
Seadusandlusega on kindlaks määratud õigusaktid, mille kaudu saab teatud vaidlusi täielikult kõrvaldada ja sätestada nende lahenduse korra.[2]
Töövaidluse menetluse liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Töövaidluskomisjoni poole pöördudes saab valida kolme menetluse liigi vahel. Esimeseks on tavamenetlus. Pärast avalduse menetlusse võtmist edastatakse see vastaspoolele ja määratakse komisjoni istungi aeg. Istungil osaleb töövaidluskomisjoni juhataja ning kaks kaasistujat vaidlevate poolte juuresolekul. Teiseks on rahaliste nõuete kirjalik menetlus. Töövaidluskomisjoni juhatajal on õigus oma algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Kolmandaks on lepitusmenetlus. Lepitusmenetlus toimub vaidlusesse sattunud poolte vabal tahtel, kus töövaidluskomisjoni juhataja on lepitaja rollis ning toetab nende suhtlust, et leida vaidlusküsimusele lahendus ning jõuda lepituskokkulepeni. Lepitusmenetluse ajal lepitaja ei tegele ainult juriidiliselt seotud probleemidega. Lepitaja tegeleb ka näiteks emotsionaalse rahuloluga. Lepitaja osaleb aktiivse kuulajana ning on menetluses erapooletu. Lepitaja saab suunata pooli leppima, tehes ettepanekuid tüli lõpetamiseks kindlatel tingimustel.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "What is labour dispute?". www.farorecruitment.com.vn. 12. veebruar 2019. Vaadatud 19. märtsil 2024.
- ↑ Sanders, Paul Hampton. ""Types of labor disputes and approaches to their settlement"". Vaadatud 19. märts 2024.
- ↑ "Töövaidlused | Tööelu portaal". www.tooelu.ee. 26. aprill 2021. Vaadatud 19. märtsil 2024.