Tõnis Laanemaa

Tõnis Laanemaa ( 4. juuni 1937 – 16. detsember 2024) oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Haridus

Aastatel 1952–1957 õppis ta Tartu Kunstikoolis maali ja kunstipedagoogikat ning 1961–1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat.

Üliõpilaste teadusliku ühingu (ÜTÜ) esimehena oli ta 1960. aastatel üks Tartu Ülikooli kohvikus üliõpilasnäituste korraldamise traditsiooni algatajaid.

Töö

Pärast kunstikooli lõpetamist töötas Laanemaa Alatskivi Keskkoolis kunstiõpetajana (1958–1960). Pärast kunstiinstituudi lõpetamist töötas ta kunstnikuna kunstikombinaadis ARS (1967–1983 ja 1989–1992).

Aastatel 1983–1989 oli ta Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni dekooriateljee peakunstnik.

1992. aastast tegutses ta vabakutselise kunstnikuna.

Tegevkunstnikuna jätkas ta kunstipedagoogitööd oma Vabaduse platsi ateljees-kunstistuudios (Tallinna Kunstihoones), kus juhendas ligi 30 aastat õpilasi joonistamise, õlimaali, kompositsiooni ja graafika alal. Lisaks korraldas ta Tallinna Linnagaleriis aktikrokii joonistamise töötube.

Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige (1970. aastast) ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige.

Looming

Juba üliõpilasena kuulus ta kunstiuuenduslikku rühmitusse ANK '64. Näitustel hakkas esinema 1964. aastal kõigepealt maalide ja alles siis graafikaga, 1970. aastast hakati tema teoseid eksponeerima ka välismaal (Baltikumis, Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal, hiljem Hollandis, USA-s, Hiinas ja Lõuna-Koreas).

Tõnis Laanemaa viljeles peamiselt graafikat (ofort, kuivnõel, kõrgtrükk) ja plakatikunsti ning kujundas ja/või illustreeris rohkesti raamatuid, kuid tema loomingusse kuulub ka maale. 1960. aastatel tegi kunstnik veel põletustehnikas kollaaže ning siis ja aeg-ajalt hiljemgi kujundas mõned eksliibrised.

Tema plakatid esindasid valdavalt modernistlik-minimalistlikku stiili. Sageli kasutas ta oma graafikateostes jõulist kontrasti: punasejoonelisi kujutisi enamasti mustale taustale trükitult. Kui kunstniku varastes teostes olid olulisel kohal eshatoloogilised teemad, rahvamasside liikumine ja sürreaalne äng, siis peagi hakkas ta käsitlema noorust, kultuuri, muusikat ja loodust, mis tõi tema loomingusse helgust ja optimistlikumat meeleolu. Samas kuulub tema teoste hulka palju ajatuid, lineaarse joonega tehtud graafilisi vaateid Eesti linnadest. Elu viimastel aastakümnetel valmis tal rohkesti teoseid, kus on kasutatud fotot sümbioosis joonistuste ja graafiliste tehnikatega.

Tõnis Laanemaa maalid on tema graafika ja plakatitega võrreldes aga pidulikud ja keerukad, lavastatud kompositsioonide ajatus ruumis domineerib sageli serpentiinina looklevate juustega naisekuju. Ta kuulus sellesse kunstnike põlvkonda, kellele natuurist joonistamine on enesestmõistetav. Tema maalide seas ongi nii kümneid akte kui ka portreid, kuid ka abstraktseid kompositsioone.

Laanemaale meeldis tuua seltsiellu kunstnike boheemlusega seostatavat teatraalsust. Näiteks käis ta sageli ringi kunstnikubaretiga ning esines näituste avamisel vaimukate sõnavõttudega, luges prantsuskeelseid luuletusi ja lõi šamaanitrummi.

Isikunäitusi

• 2019 – "Kunsti vägi" (Tartu Jakobi galeriis)
• 2020 – "Aegruum" (Märjamaa rahvamaja Ly galeriis)
• 2020 – "Graafika, mu arm" (Mandala Kunstigaleriis)
• 2021 – "Mõte kui lõpmatus" (Viinistu Kunstimuuseumi Tünnigaleriides)
• 2021 – Tõnis Laanemaa teosed aastaist 1960–2021 (Palamuse muuseumis)
• 2022 – Tõnis Laanemaa 85 "Kunst – minu elu" (Pärnu Linnagaleriis ja Pärnu Endla Teatrigaleriis)

Graafikateoseid

• "Uudishimu" (1970/2001) – üks tema tuntumaid ja filosoofilisemaid graafilisi lehti
• "Lend" (1971)
• "Orelikontsert Schwerini Toomkirikus 28. juunil1 1978"
• "Orelikontsert Niguliste kirikus 26. augustil 1991"

Tallinna linnavaadete sari

• "Tallinn Olevistega" (1970)
• "Tallinn Nigulistega" (1970)
• "Tallinn augustikuul" (1973)
• "Tallinn merelt" (1989)
• "Tallinn Toomkirikuga" (1993) jm

Kosmilised ja futuristlikud kompositsioonid

• "Galaktika XL937" (sari, 2014)
• "Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal planeedile TL79" (2015)

Loodus ja inimfiguurid

• "Uue-Saaluse maastik" (1987)
• "Naised elulainetes" (2006)

Kujundatud raamatuid

• "Kadakaste saarte kaitsel". Koostanud Endel Prooses (Tallinn : Eesti Raamat, 1966)
• Rachel Carson. "Hääletu kevad" (Tallinn : Valgus, 1968)
• Michele Pantaleone. "Eilne ja tänane maffia" (Tallinn : Eesti Raamat, 1971)
• Karl Mihkla. "Eduard Vilde elu ja looming" (Tallinn : Eesti Raamat, 1972)
• Paul Kuusberg. "Üks öö". Romaan (Tallinn : Eesti Raamat, 1972)
• G. Kopõlov. "Kinemaatikast" (Tallinn : Valgus, 1973)
• Leo Soonpää. "Ars longa ...". Artikleid ja esseid (Tallinn : Kunst, 1974)
• "Tallinn. Toompea linnus ja loss = Таллинн. Замок и дворец Тоомпеа" (Tallinn : Kunst, 1978) – ilmus eraldi ka inglise ja saksa keeles

Isiklikku

Tõnis Laanemaa oli abielus sisearhitekt Kirsti Laanemaaga (1940–2023). Nende tütar on kunstnik Mari-Liis Laanemaa (sündinud 1968) ja tütrepoeg on filmirežissöör Meel Paliale.

Tema poeg varasemast kooselust on kunstnik Vello Laanemaa (sündinud 1958).

Kirjandus

• A. Untera, R. Kübarsepp. Tõnis Laanemaa kunstiraamat. Sotapota, 2009

Välislingid

• Tõnis Laanemaa teoseid veebigalerii-poes Kunstiaken
• Tõnis Laanemaa teoseid Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogus
• Tõnis Laanemaa portaalis NOAR
• Tõnis Laanemaa Kunstistuudio äriregistris
• Suri boheemlaslik kunstnik Tõnis Laanemaa, Postimees, 18. detsember 2024