Tähnikpihklane
| Tähnikpihklane | |
|---|---|
 Tähnikpihklase arengustaadiumid | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Pterygota |
| Infraklass |
Neoptera |
| Ülemselts |
Endopterygota |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Alamselts |
Polyphaga |
| Ülemsugukond |
Curculionoidea |
| Sugukond |
Kärsaklased Curculionidae |
| Alamsugukond |
Molytinae |
| Perekond |
Pihklane Pissodes |
| Liik |
Tähnikpihklane |
| Binaarne nimetus | |
|
Pissodes castaneus (De Geer, 1775) | |
| Sünonüümid | |
| |
Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) on putukaliik.[1]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Neid võib kohata Kesk- ja Põhja-Euroopas (sh Eestis) ning Põhja-Ameerikas.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Täiskasvanud tähnikpihklased on 5–8 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Nende eluiga võib küündida 2–3 aastani. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ja haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse nooremapoolsete puude, näiteks männi tüvede koore sisse auk, kuhu asetatakse 2–3 muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud, kes kaevandavad koore all käike ning nukkuvad tüve alaosas koore all, ulatudes sügavale puitu.[2]
Tüvekahjurina
[muuda | muuda lähteteksti]Vastsete uuristatud käigud lõhuvad puu, näiteks männi koore näärmerakke ning takistavad puul vaikmahla ringlust, seetõttu peetakse neid taimekahjuriteks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tähnikpihklane andmebaasis eElurikkus
, Eesti eElurikkus, Veebiversioon (vaadatud 27.11.2016)
- ↑ Kaljo Voolma,Olulisemad putukkahjurid taimlates, puukoolides, metsakultuurides ja puistutes, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tähnikpihklane andmebaasis eElurikkus
- Sissekanne Fauna Europaeas
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Kiefernkulturrüssler seisuga 02.02.2014.