Tähistaja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tähistaja on pilt, häälik (heliline kujutis või märk), tähenduse kandja ja tähistustoimingu osa. Tähistajad on suulise, kirjaliku, joonistatud või muud moodi aineliselt kujutatud (kaardi, foorituled, viiped) nähtused, mis loovad tõlgendava tähistustoimingu.[1]

Mõistet hakkas kasutama Ferdinand de Saussure. Ta pidas keelt märgisüsteemiks, milles seos tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne. Märk pole objekti (4 jalaga ese) ja selle nime (tool) kokkupanemise tulem. Seega keel on sattumuslik ja meelevaldne ühiskondlik kokkulepe, nagu foorituled liikluses. Erinevate keelte olemasolu tõestab tähistaja ja tähistatava mitteloomulikku seost. F. Saussure hakkas tähistajat ja tähistatavat tähistama valemiga: T/T. Jacqes Lacan võttis Saussure arusaamise üle. Tähistaja ja tähistatava eristamisest sai seejärel koetisõpetuse (strukturalismi) maailmamõistmise alus ning inimteaduste osa.[1]

Jacques Derridal tähistaja on esmane ja tähistatav on metafüüsikaline väljamõeldis (valem: T/t). Tähistatav asub jäägitult tähistaja või esindaja sees. Sellise uue mudeli (T/t) või arusaama kujundamisega J. Derrida lõpetas koetisõpetuse aluseks oleva keskse vastanduse (T/T). J. Derrida valemi, kus tähistaja on tähistatava suhtes täiesti alluv (T/t), võtsid üle hiline Michel Foucault, J.-F. Lyotard ja J. Baudrillard.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 358-359.