Süleyman bin Kutalmış

Kutalmışoglu Suleiman (Vana-Anatoolia türgi keeles: سُلَیمان بن قُتَلمِش; pärsia keeles: سلیمان بن قتلمش‎‎) asutas iseseisva Seldžukkide dünastia riigi Anatooliasse ning oli Rumi sultan aastatel 1077–1086.

Suleiman oli Rumi sultani Qutalmishi poeg. Qutalmish oli varem võidelnud Seldžuki impeeriumi trooni pärast oma nõo Alp Arslaniga (seda ebaedukalt). Kui Qutalmish 1064. aastal suri, põgenes Suleiman koos oma kolme vennaga Tauruse mägedesse, kus otsis varjupaika türkmeeni hõimudelt, kes elasid väljaspool impeeriumit. Alp Arslan vastas sellele saates mägedesse mitmeid sõjasalku, et Qutulmishi poegi leida. Neljast vennast pääses eluga vaid Suleiman, tal õnnestus mägedes valitsejaks saada.

Aastal 1078 palus Ida-Rooma keiser Michael VII Doukas Suleimanilt abi võitluses Nikephoros III Botaneiatese, Anatoolia teema komandöri, kes oli troonile pürgimas, vastu. Suleiman lõikas Botaneiatese ja tema sõjaväe tee Kütahya ja İzniki vahel, Botaneiates tegi Suleimanile pakkumise liituda mässuga, ta pakkus palju suuremat tasu kui keiser. Botaneiatesel õnnestuski keisriks saada, vastutasuks abi eest lubas ta Suleimanil hakata valitsema Bosporuse Aasia osa, Konstantinoopoli läheduses. Kaks aastat hiljem toetas Suleiman uut mässajat, Nikephoros Melissenost. Melissenos lubas vastutasuks abi eest Suleimanil asutada püsiva baasi Nikaias. Varsti oli kogu Bitüünia tema kontrolli all, sellega sai ta takistada kommunikatsiooni Ida-Anatoolia ja Konstantinoopoli vahel.

1084. aastal lahkus ta Nikaiast ning jättis oma sugulase Abu'l-Qasimi Nikaiad valitsema.

Suleiman jätkas oma valduste laiendamist, 1085. aastal vallutas ta Antakya ja korraldas selle elanike massimõrva. St. Cassianuse kirikut rüüstati ning see muudeti mošeeks. Suleiman tappis aasta hiljem Antakya lähedal Tutush I, Seldžuki Süüria valitseja. Suleimani poeg Kilij Arslan I vangistati ning sultan Malik-šahh I viis ta Ispahani. Pole kindel, kas Tutush tappis Suleimani, kuna ta oli lojaalne Malik-šahhile või tegi ta seda omakasu pärast.

Pärast sultan Malik-šahhi surma taasasutas Kilij Arslan I Rumi sultanaadi.

Eelnev Qutulmsih

Rumi sultan 1077–1086

Järgnev Kilij Arslan I