Sverkeri suguvõsa
Sverkeri suguvõsa oli üks neist kahest kuninglikust suguvõsast, kes valitsesid Rootsis 1130–1250 võideldes Eriku suguvõsaga aastail 1150–1220. Suguvõsa nimi pärineb esimese kuninga suguvõsast, Sverker vanemast. Sverkerite suguvõsa suri välja 1222. aastal, kui suri viimane Sverker – Johan Sverkersson.
Kuningas Sverker vanema ajal lõppesid Rootsis paganlikud kombetalitused. Rajati mitu kloostrit: Alvastra Ida-Götamaal, Nydala Smålandis, samuti Varnhem ja Gudhem Lääne-Götamaal.
Sverkeri ajal seati Rootsis sisse piiskopkonnad. Paavsti saadik, kardinal Nicolaus Albanus, tuli aastal 1153 Rootsi, et sisse õnnistada peapiiskop. Svealased ja götalased ei suutnud aga kokkuleppele jõuda selles, kas peapiiskopkond peaks asuma Linköpingis või Vanas Uppsalas. Seepärast jättis kardinal enne kodureisi 1103. aastal Taani kuningriigile kuulunud Lõuna-Skandinaavias Skåne maakonnas moodustatud Lundi peapiiskopkonna Lundi peapiiskopi juurde pallieti (peapiiskopkonna kaplani).
Sverkeritest valitsejad:
- Sverker vanem, kuningas 1130. aastatest kuni ca 1156), kuninganna Ulvhild;
- Karl Sverkersson (1160–1167);
- Sverker Karlsson (1196–1208);
- Johan Sverkersson, 1216–1222.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Folkungid, Folkunga suguvõsa
- Eriku suguvõsa, Erik Püha
- Örebro lahing (1161)
- Älgaråsi lahing (1205)