Suvorov (aadlisuguvõsa)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suvorov-Rõmnikski suguvõsa krahvivapp ja Italiiski suguvõsa vürstivapp

Suvorov, hiljem krahv Suvorov-Rõmnikski ja vürst Italiiski (saksa keeles Suworow-Rimnikski) oli Venemaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suvorovid olid pärit ilmselt Rootsist, kust nad XVI sajandi alguses Venemaale rändasid. Suguvõsaliin algab XVI sajandi lõpul elanud Saveli Suvoroviga, kes oli maavaldaja Kašinski maakonnas. Selle piirkonnaga jäid tema järeltulijad seotuks XVIII sajandini. Tema viienda põlve järeltulija Vassili Ivanovitš Suvorov (1705−1775) tegi karjääri sõjaväeteenistuses ja tõusis kindral en chef´iks. Tema poeg Aleksandr Vassiljevitš Suvorov (1729−1800) oli nimekas sõjaväelane, kellest sai esmalt kindralfeldmarssal ja seejärel generalissimus. 22. septembril 1789 andis Püha Rooma keiser talle krahvitiitli. Sama aasta 6. oktoobril andis Venemaa keiser Paul I talle samuti krahvitiitli ja ta sai Râmnici lahingu (1789) (venepäraselt Rõmnik) järgi lisanime Rõmnikski. 1799. aasta 6. oktoobril sai temast Venemaa keisririigi vürst perekonnanimega Italiiski (Itaalia sõjakäigu auks). Tema järeltulijad olid tuntud nimega vürst Italiiski, krahv Suvorov-Rõmnikski. 29. märtsil 1851 anti neile lisatiitel hiilguslik. Suvorovite vürstisuguvõsa meesliin kustus 1893. aastal.

Suvorovid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Suvorovid võeti kõigi nelja Balti rüütelkonna matriklisse. 1849. aastal võeti suguvõsa Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Vürst Aleksandr Vassiljevitš Italiiski, krahv Suvorov-Rõmnikski (1729−1800)

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 589-591, 695 [1] [2].
  • Руммель, Витольд Владиславович. Родословный сборник русских дворянских фамилий. Том II. С.-Петербургь: Издание А. С. Суворина, 1887. Lk 438-444 [3].