Suurrüdi
| Suurrüdi | |
|---|---|
|
Süürrüdi suvel | |
|
Suurrüdi talvel | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Rüdi Calidris |
| Liik |
Suurrüdi |
| Binaarne nimetus | |
|
Calidris canutus Linnaeus, 1758 | |
|
Suurrüdi alamliikide levila ja ränne | |
Suurrüdi ehk suurrisla (Calidris canutus) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Suurrüdi on 23–25 cm pikk. Tiibade siruulatus on 45–54 cm. Kaalub 85–220 g.[2]
Hundsulestikus on ülapool roostepruun ja mustakirju, alapool roostepruun. Puhkesulestikus on ülapool hallikaspruun. Jässaka kehaehituse ja lühikese kaelaga. Nokk on sirge ja lühike. Jalad on tumedat värvi.[3]
Liigil on 6 alamliiki[4]:
- C. c. canutus (Linnaeus, 1758) – Taimõri poolsaarel ja Uus-Siberi saartel. Talvitub Lääne- ja Lõuna-Aafrikas.
- C. c. islandica (Linnaeus, 1767) – Põhja-Kanadas ja Gröönimaal. Talvitub Lääne-Euroopas.[2]
- C. c. piersmai (Tomkovich, 2001) – Uus-Siberi saartel. Talvitub Austraalias.[5]
- C. c. rogersi (Mathews, 1913) – Tšuktši poolsaarel. Talvitub Austraalias ja Uus-Meremaal.
- C. c. roselaari (Tomkovich, 1990) – Wrangeli saarel ja Loode-Alaskal. Talvitub Floridas, Lõuna-Panamas ja Põhja-Venezuelas.
- C. c. rufa (Wilson, 1813) – Põhja-Kanada saartel. Talvitub Lõuna-Ameerikas.[2]
Eestis on ta harilik läbirändaja[6], keda võib näha maist septembrini.[3]
Pesitseb tundras, tavaliselt ranniku lähedal. Talvel elab märgaladel, randades, sadamates ja laguunide ääres.[2]
Suurrüdi toitub kahetiivalistest, liblikatest, ehmestiivalistest, mardikatest, mesilastest, ämblikest, väikestest koorikloomadest, tigudest ja ussidest. Talvel sööb ka karpe, kalu ja seemneid. Rände ajal USA idaosas toituvad peamiselt odasabade munadest.[2]
Otsivad toitu pehmest liivast. Väga sotsiaalsed, tihti 300–10 000-linnulistes parvedes. Toituvad nii päeval kui öösel.[2]
Emaslinnud munevad juunis. Pesitsevad üksikult, tavaliselt üks paar ruutkilomeetri kohta.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 43 × 30 mm. Muna kaalub 19 g. Isaslind haub mune 21–22 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 18 päeva vanuselt.[7]
Suurrüdi võib elada 16-aastaseks.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2024). Calidris canutus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 519. ISBN 8487334202.
- 1 2 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 57.
- ↑ "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers – IOC World Bird List". www.worldbirdnames.org. Vaadatud 21. juunil 2025.
- ↑ Tomkovich, Pavel (2001). "A new subspecies of red knot Calidris canutus from the New Siberian islands". Bulletin of The British Ornithologists' Club. 121: 257–263.
- ↑ Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 216
- ↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 231–233. ISBN 0803225539.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Suurrüdi andmebaasis eElurikkus

| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suurrüdi |