Suur-Muksalma

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tundra taimkate Suur-Muksalma saare rannajoonel

Suur-Muksalma (vene:Большая Муксалма) on väikesaar Solovetsi saarestikus. Pindala 17 km². Saarel ei kasva Solovetsile iseloomulikku kõrget metsa ega pole järvesid. Puud on kidurad, valdavalt on võsastunud rohumaad kivise ja liivase pinnasega. Saare kagu osa on soine. Suur-Muksalma ja Suur-Solovetsi saart ühendab 1,2 km pikkune kivist tamm, mida kutsutakse Solovetsi kivisild. Saar oli asustatud teisel aastatuhandel eKr. Alates Solovetsi kloostri rajamisest arenes saarel karjakasvatus, sest kremlis pole sünnis kariloomasid pidada. Suur-Muksalma saarel kasvatati linde, sigu, veiseid ja hobuseid. Loomakasvatus jätkus ←Gulagi aegu kuni sovhoosi lõpuni, mis hääbus pärast mereväebaasi likvideerimist 1991. aastal. Hooned on varemeis. Taastamisel on Püha Sergiuse kirik, mis oli nõukogude ajal muudetud laohooneks. Saarel ei ole alalisi elanikke. Põhiliselt külastatakse saart meritsi, harvem jalgsi ja jalgrattaga. Saarelt on kaunid vaated kitsukeste kiviribadega palistatud väinadele. Rannajoonel merikapsas. Rohelised pohlavarred ja sügisel punaseks värvuvad rootsi kukitsa (Cornus suecica) lehemättad, mida Eestis ei kohta.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]