Ararat

Ararat
	Suur-Ararat
Kõrgus	5137 m
Asukoht	Türgi
Suhteline kõrgus	3611 m
Tüüp	Kihtvulkaan
Purskas viimati	1840
Koordinaadid	39° 42′ 7″ N, 44° 17′ 54″ E

See artikkel räägib mäemassiivist; Armeenia linna kohta vaata artiklit Ararat (linn); maakonna kohta vaata artiklit Ararati maakond; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ararat (täpsustus)

Ararat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil. Ararat asub Türgi kirdeosas 16 km kaugusel Iraani piirist ja 32 km kaugusel Armeenia piirist.

Ararati massiivil on kaks tippu, ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust: Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat peatipust 13 km kagu pool.

Suur-Ararat (türgi keeles Büyük Ağrı dağı, armeenia keeles Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137 m kõrge (teistel andmetel 5165 m). 4250 m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. Väike-Ararat (türgi keeles Küçük Ağrı dağı, armeenia keeles Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896 m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.

Ararat on uinunud vulkaan. Teadaolevalt ei ole ta pursanud, kuid 1840. aastal toimus piirkonnas tugev maavärin.

Piiblis jäi Noa laev pärast veeuputust Ararati mäele pidama.

Kuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see armeenlaste rahvuslik sümbol ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii Armeenia praegusel vapil kui ka Armeenia NSV vapil.

Suur-Araratile tõusid esimestena 9. oktoobril (vkj. 27. septembril) 1829 pärastine Tartu ülikooli rektor Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot ning tema viis kaaslast Hatšatur Abovjan, kaks Vene sõdurit Aleksei Zdorovenko ja Matvei Tšalpanov ja kaks armeenia külameest Hovhannes Aivazjan ja Murad Pogosjan. Parrot mõõtis elavhõbebaromeetriga mäe kõrguseks 5250 m. Ta kaevas mäetipus jäässe augu ja püstitas sinna puust risti. Tüki jääd võttis ta pudeliga kaasa, pidades selle sulavett pühaks. Ararat oli tollal teadaolevalt kõrgeim vallutatud mäetipp (inkade mäevallutused Andides polnud siis veel teada) ja vahel loetakse Ararati vallutamist alpinismi alguseks.

Välislingid

Ararat – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis