Striimerid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Striimer kujutab endas gaaslahendusvahemikus ühelt elektroodilt teisele liikuvat plasmakerakest, mille liikumisest jääb gaasi nõrgalt elektrit juhtiv kanal. Laviiniläbilöögi ja striimeri põhiline erinevus on elektronide juurdekasvu kiiruses, homogeenses väljas peab elektron tagama vähemalt 108 elektroni tekke. Selliste laviinide korral hakkab positiivsete ioonide poolt tekitatud ruumlaeng omama juba sama suurt mõju, kui väline elektriväli.

Tekkemehhanism[muuda | muuda lähteteksti]

Katoodile suunatud (anoodi poolt) striimeri korral on põhiliseks ergastajaks kõrge energiaga footonid, mis kiiratakse laviinis ergastunud aatomite poolt. Kõrge energiaga footonid põhjustavad laviini lähedal fotoionisatsiooni protsessi, mille tulemusel tekivad sekundaarlaviinid, mis liiguvad esmase laviini suunas. Sekundaarlaviinid liiguvad esmase laviini poolt tingitud positiivse ruumlaengu suunas ja sõltuvalt ruumlaengu suurusest ja välisest väljast tekib sekundaarlaviini ja esmase laviini ioonidest kvaasineutraalne plasma. Kvaasineutraalses plasmas on positiivseid ja negatiivseid laenguid ühepalju ja summaarne laeng on võrdne nulliga. Aatomite ergastamise tõttu plasmas tekib pidevalt footoneid sekundaarlaviine ja striimeri protsess on ennast alalhoidev, kuni püsib väline elektriväli. Striimeri stabiilseks levikuks peab väline elektrivälja tugevus ületama teatud väärtuse, mis on õhus 4 – 5,5 kV/cm.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]