Strekk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Strekk on horisontaalne või väikese kaldega kaeveõõs, millel on korrapärane ristlõige.[1] Erinevalt stollist ei suubu strekk maapinnale, kuid on ühenduses šahti või mõne teise kaeveõõnega. Strekid rajatakse maavara kihti või kõrval kivimisse.[2]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Strekke eristatakse vastavalt asetusele maavara suhtes. On strekke, mis jälgivad maavara rõhtsihti või kallakusnurka. Nende kahevahel olevat strekki nimetatakse diagonaalstrekiks. Peastrekkidega nurga (enamasti 90°) all olevaid strekke nimetatakse risti strekkideks.[3] Risti strekke kasutatakse paralleelsete strekkide teenindamiseks.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Strekk Oskari vasekaevanduses Marsbergis

Strekke kasutatakse transpordiks, uurimiseks ja vee juhtimiseks.[1] Kasutamise järgi liigitatakse konveieristrekk, transpordistrekk, algstrekk, veekõrvaldusstrekk, tuulutusstrekk, kogumisstrekk, läbindusstrekk. Konveieristrekki on monteeritud konveier mida kasutatakse maavara või kaevise transpordiks. Transpordistrekis liiguvad masinad, mida kasutatakse seadmete ja inimeste veoks. Veekõrvaldusstrekke kasutatakse vee ärajuhtimiseks kaevandusest.[3] Tuulutusstrekke kasutatakse kaevanduse tuulutuseks. Mööda tuulutusstrekki liigub värske ja kasutatud õhk. Värske ja kasutatud õhk liiguvad eraldi strekkides ning nad ei tohi omavahel seguneda. Kogumisstrekki kasutatakse maavara või kaevise kogumiseks tööees. Läbindusstrekki kasutatakse läbindustöödeks.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Walter Bischoff, Heinz Bramann, Westfälische Berggewerkschaftskasse Bochum:Das kleine Bergbaulexikon. 7. Auflage, Verlag Glückauf GmbH, Essen 1988, ISBN 3-7739-0501-7.
  2. Erklärendes Wörterbuch der im Bergbau in der Hüttenkunde und in Salinenwerken vorkommenden technischen und in Salinenwerken vorkommenden technischen Kunstausdrücke und Fremdwörter. Verlag der Falkenberg'schen Buchhandlung, Burgsteinfurt 1869.
  3. 3,0 3,1 Gustav Köhler:Lehrbuch der Bergbaukunde. 2. Auflage, Verlag von Wilhelm Engelmann, Leipzig 1887.
  4. Heinrich Veith:Deutsches Bergwörterbuch mit Belegen. Verlag von Wilhelm Gottlieb Korn, Breslau 1871.