Strateegiline disain

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Strateegiline disain on tulevikku suunatud disainipõhimõtete rakendamine, et suurendada organisatsiooni uuenduslikke ja konkurentsivõimelisemaid omadusi. Disaini traditsioonilised määratlused keskenduvad sageli diskreetsete lahenduste loomisele – olgu tegemist toote, ehitise või teenusega. [1] Strateegiline disain toimib palju sügavamal kui asjade välimus või koostis. Strateegilisel tasandil on disain mõtlemise ja töötamise viis, mille tulemusel valmivad platvormid ihaldatavate toodete ja teenuste arendamiseks.[2] Strateegia kirjeldab organisatsiooni visiooni ja missiooni elluviimiseks vajalike tegevussuundi ja ressursse ning selle põhjal kujundatatakse erinevates organisatsiooni osades ärieesmärgid, strateegilised plaanid ja tulemused. See on "kavatsuste deklaratsioon, mis määratleb, kuhu pikemas perspektiivis on plaan jõuda". [3]

Strateegia eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Strateegia eesmärgiks on luua jätkusuutlik konkurentsieelis – nii lühiajalises, igapäevases planeerimises, otsustamises ja tegutsemises kui ka pikaajalises nägemuses ettevõtte õigest liikumissuunast. [4]

Strateegiline disainer[muuda | muuda lähteteksti]

Strateegiline disainer loob visiooni ning aitab otsustada, mida ja kuidas teha. Samuti peab kavandama kogu ettevõtte tegevust, analüüsides selleks erinevaid arenguid, mõistes, kuhu maailm võib liikuda ning mis nende arengutega kaasneb, aitab strateegiline disain ette näha nii klientide vajadusi tulevikus kui ka nende väljaütlemata soove, mida otse ei osata või soovita küsida.[5] Strateegilistel disaineritel on peamiselt kolm erinevat tegevusvaldkonda: teadustöö, probleemise lahendamine / innovatsioon ja otsuste tegemine.

  1. Peamiseks oskuseks on võime analüüsida kasutajat ja konteksti kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt. See tähendab, et jälgida kasutajaid, nende käitumist ja nende toimimist kontekstis, et mõista nende varjatud vajadusi, kasutades empaatilist lähenemist. Kasutajate arusaamine tagab, et strateegia vastab erinevatele sidusrühmadele kõige sobivamal viisil.
  2. Disainerid on probleemilahendajad ning nad peavad tundma probleemide erinevaid tasemeid. Strateegilised disainerid sihivad kõrgeimat kognitiivset taset. Selles tasemes luuakse suunised: turule sisenemise plaan, ettevõtte eristamine ja toote kasutuselevõtmine brändiga.
  3. Strateegiliste disainerite roll muutub oluliseks praeguses innovatsioonitööstuses, klientidega koostööd tehes, meeskonna ideede genereerimise ajal ja multidistsiplinaarsete meeskondade juhtimisel. [6]

Ettevõtte strateegiline suund[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte strateegiline suuna eesmärgiks on jõuda sealt, kus parasjagu ollakse, soovitud tulevikupositsiooni. Selleks on kehtestatud kolm võtmeküsimust.

  • Kus me praegu oleme?
  • Kuhu me tahame jõuda?
  • Kuidas me sinna jõuame?

Strateegia olemasolu seisneb Michael Porteri järgi (1996) valimises, mida mitte teha. "Kompromissideta puudub vajadus valiku järele ning seega pole vaja ka strateegiat," väitis ta. [7]

Strateegia organisatsioonis[muuda | muuda lähteteksti]

Strateegia toimib organisatsioonis kolmel tasandil:

  • Ettevõtte üldstrateegia määrab organisatsiooni üldise tegevusulatuse ja -suuna ning vastab visioonile ja missioonile.
  • Äristarteegia määrab eesmärgid ja ülesanded iga konkreetse äriüksuse (näiteks tootmisosakonnas) või funktsionaalse üksuse raames (nagu turundus, rahandus ja disain).
  • Viimasena määrab tegevusstrateegia protsessid, nende täideviimise, igapäevased tehingud ja toote/ teenuse teostus. [8]

Disainikasutuse erinevad tasemed[muuda | muuda lähteteksti]

Disainitrepp

Disinikasutuse erinevaid tasemeid ettevõtetes ja muudeski organisatsioonides ilmestab disainiredeli skeem, mille kohaselt toimub liikumine madalamalt astmelt ülemiste suunas, ühtlasi ka suurema lisandväärtuse suunas. Mida kõrgemale astmele jõutakse, seda strateegilisem on disainikasutus ja seda suuremat väärtust luuakse nii omanikule kui ka kliendile.

  1. Esimesel astmel olevad organisatsioonid ei kasuta disaini teadlikult. Disain moodustab väikese mitteteadliku osa arendustegevusest ja luuakse teiste eriala inimeste poolt (nt tellitakse visiitkardid).
  2. Teisel astmel käsitletakse disaini kui kujundust. Disaini kasutatakse tootearenduses vaid toote/teenuse lõpliku välimuse kujundamiseks. Selleks võidakse kasutada disainerit või ka muud vastava kompetentsiga personali.
  3. Disain kui meetod. See on juba strateegilisem lähenemine, kus disaini ei käsitleta töö tulemusena, vaid töövormina, mida rakendatakse arendusprotsessis algusest peale koostöös teiste osapooltega.
  4. Disain kui innovatsioon. Sellel tasemel organisatsioonides on disainer/disainijuht kaasatud koos omanike ja juhtidega organisatsiooni visioonide ja strateegiate väljatöötamisse. Disain on kõigi organisatsiooni toimingute lahutamatu osa.

Ettevõtted, kes soovivad oma praegusest positsioonist kõrgemale tõusta, peaksid kiire veaparanduse korral keskenduma parematele tulemustele pikemas perspektiivis ning teenuste disainilihvi andmise asemel üle vaatama kogu ärimudeli. [9].

Marco Steinber[muuda | muuda lähteteksti]

Sitra strateegilise disaini juht, arhitekt Marco Steinberg arvab, et strateegiline disain on kui vahend, millega 21. sajandi probleemide keerukuse ning mitmetahulisusega toime tulla. Mõneti on strateegiline disain ka otsustamisprotsessi disain, kuivõrd keskendub probleemide sasipuntrast kõige olulisemate võtmeküsimuste ülesleidmisele ja vastamisele. [10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Strategic design".
  2. Ionel Lehari, Lylian Meister, Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Janno Siimar. Kuidas leiutada jalgratast?, Tallinn: Eesti Disainikeskus, 2012.
  3. Kathryn Best. Disainijuhtimise alused, Tallinn: Eesti Disainikeskus, 2007.
  4. Kathryn Best. Disainijuhtimise alused, Tallinn: Eesti Disainikeskus, 2007.
  5. Ionel Lehari, Lylian Meister, Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Janno Siimar. Kuidas leiutada jalgratast?, Tallinn: Eesti Disainikeskus, 2012.
  6. Diego Mazo. "What a startegic disainer* does?". 2016.
  7. Kathryn Best. Disainijuhtimise alused, Tallinn: Eesti Disainikeskus, 2007.
  8. Kathryn Best. Disainijuhtimise alused, Tallinn: Eesti Disainikeskus, 2007.
  9. Ülle Puustusmaa. "Strateegiline disain – võimalus konkurentsieelise loomiseks läbi kliendikeskse lähenemise.". 19.02.2013.
  10. "innolab: strateegiline disain". 29.09.2010.