Stil de grain

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Johannes Vermeer. "Tänav". Sinakas puu vasakul müüril oli algselt roheline, saadud stil de grain kollast sinisega segades, kuid kollane on aja jooksul tugevasti pleekinud
Kollane on aja jooksul kadunud lillebuketist laual Gabriel Metsu maalil

Stil de grain on orgaaniline kollane värvipigment, mida toodetakse toorestest türnpuu (Rhamnus catharctica) marjadest (Rhamni Immaturi). 17. sajandil kasutati selle kollase värvi jaoks sõna pink või pinke, kui seda segati roheliste värvide saamiseks sinisega[1].

Värvainete indeksis on stil de grain tähised NY14 (Natural Yellow 14)[2][3] ja keemilise ühendi tähis 75440.

Kirjalikes allikates on värvaine värvitaim ebajärjekindlalt määratletud ja seepärast on pakutud värvaine tähiseks ka NY13 (Natural Yellow 13)[4]. Kuid paistab siiski, et sagedamini on NY14 olnud see, mida 16.–17. sajandil nimetati stil de grain ja mida toodeti türnpuumarjadest. 19. sajandil, pärast umbes 1819. aastat on kasutatud nimetust still de grain sametja tamme koorest tehtud samamoodi parkaineterikka pruunika-kollaka värvaine kohta[5], mille toimeaine on kversitroon.

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pigment on kasutusel alates 16. sajandist[6], teistel andmetel juba keskajast[7].

Pigmendi valmistamiseks keedetakse puruks muljutud tooreid türnpuumarju vees ja lisatakse saadud ekstraktile maarjast. Seejärel pigment sadestatakse kriidipulbri abil. Kogused on ette kirjutatud järgmiselt:

"Reeglina kasutatakse 500 osa vett 100 osa marjade jaoks, 20 osa maarjast lisatakse keedisele, ja segu valatakse 75 osale hästi peenestatud kriidile."[8]

Teine retsept kirjeldab marjade leotamist leeliselises potase või kaaliumkarbonaadi lahuses, seejärel sadestatakse pigment maarjase abil. Tina-, vase- või rauasoolade lisamisega võis anda pigmendile erinevaid värvivarjundeid. Samuti määras pigmendi värvuse temperatuur: sidrunkollane pigment saadi temperatuuril 50° C ja tumedam oranžkollane 100° C juures.[9]

Koostis ja omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine värviv komponent pigmendis on värvaine kversitriin, glükosiid, mis koosneb flavonoidist kvertsetiinist ja suhkrust ramnoosist[10]. Vanemad allikad nimetavad värvainetena ka ramnetiini ja ramnasiini[11].

Pigment on lahustumatu kollane pulber, millest tehtud värv paksult pealekantuna on pruun, õhukese laseeriva kihina läbipaistev kollane. Vähese valguskindlusega ja kergesti lagunev[12].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval loetakse stil de grain ajalooliste pigmentide hulka. Kasutatakse temperas, vesivärvis ja guaššis, akrüülvärvides, samuti pillilakkide ja puidulasuuride koostises[13].

Pigmendi rohket kasutust on täheldatud 17. sajandi maalikunstis, näiteks Vermeeri, Rubensi ja Rembrandti maalidel[14].

Tekstiilivärvina[muuda | muuda lähteteksti]

Sama värvainet pigmendiks sadestamata kujul on antiikajast saadik kuni kohati 20. sajandi alguseni kasutatud puuvillase ja villase tekstiili värvimiseks Pärsia marjade nime all[15] ("Pärsia marjad" on Vahemere maades kasvava kalju-türnpuu (Rhamnus saxatilis) ja muude lõunamaiste türnpuuliikide viljad)[16].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]