Stieglitz

See artikkel on Vestfaalist pärit suguvõsast; Leipzigist pärit suguvõsa kohta vaata artiklit Stieglitz (aadlisuguvõsa).

---

Stieglitzi suguvõsa parunivapp

Stieglitz (vene keeles Штиглиц) on Vestfaalist Laasphest pärit juudi juurtega kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Levi Stieglitziga, kes oli 1760. aastatel Laasphe juudi koguduse eestseisja. Tema teine poeg Hirsch (Bernhard) Stieglitz (suri 1798) asus elama Arolseni ja temast sai Waldecki vürsti kammeragent. Tema pojad rajasid suguvõsa kolm liini. Vanem poeg arst Johann (Israel) Stieglitz (1763−1830) oli Hannoveri liini esiisa. Bernhard (Boris) Stieglitz (1774−1846) asus elama Venemaale ja temast sai suguvõsa aadliliini rajaja; tema järeltulijad elasid Venemaal veel XX sajandi algul. Noorem poeg Ludwig Johann Stieglitz (1780−1843) rändas samuti Venemaale ja ta sai 22. augustil (vkj) 1826 Venemaa keisririigi parunitiitli. Tema liin kustus 1884. aastal.

Stieglitzid rüütelkonna matriklis

Parun Ludwig Johann von Stieglitz (1780−1843) võeti 1840. aasta 3. mail (vkj) Kuramaa rüütelkonna matriklisse. 1839. aastal oli ta võetud Peterburi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. 19. detsembril (vkj) 1883 võeti Boriss Fjodorovitš Stieglitz (1852−1909) Poltava kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Parun Alexander Peter von Stieglitz (1814−1884). Ivan Tjurini maal

Suguvõsa liikmeid

• Johann (Israel) Stieglitz (1763−1830), ülemmeditsiininõunik, arst
• Parun Ludwig Johann von Stieglitz (1780−1843), suurkaupmees, pankur, mõisaomanik
• Heinrich Wilhelm August Stieglitz (1801−1849), luuletaja
• Nikolai Johann von Stieglitz (1809−1878), õigusteaduse kandidaat, salanõunik
• Parun Alexander Peter von Stieglitz (1814−1884), tõeline salanõunik, Riigipanga juhataja, mõisaomanik
• Boriss Fjodorovitš Stieglitz (1852−1909), õigusteaduse kandidaat, tõeline riiginõunik
• Aleksandr Nikolajevitš Stieglitz (1852−?), õigusteaduse magister, tõeline riiginõunik

Stieglitzi suguvõsa mõisavaldused

• Kuramaa:
  • Lielezere (Groẞ-Essern) (1840−1871)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 205.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 123.
• Schwennicke, Detlev. Europäische Stammtafeln. Neue Folge. Bd XXVI. Zwischen Maas un Rhein 2. Frankfurt am Main: Vittorio Klostermann, 2009. Taf. 22.
• Федорченко, Валерий Иванович. Дворянские роды, прославившие отечество. Энциклопдия дворянских родов. Москва: "ОЛМА-ПРЕСС", 2004. Lk 431-432.

Välislingid

• Stieglitzi suguvõsa genealoogia