Stewarti klann
Stewarti klann (ka Stuarti klann; gaeli Stiùbhard; inglise Clan Stewart) on Põhja-Šoti mägismaalt pärit klann. Stewarti klannil ei ole pealikku.
Pärimuse järgi põlvneb Stewarti klann Banquost, kes oli Lochaberi thane. Tõenäoliselt põlvnevad Stewartid siiski Normandia senešallisuguvõsast, kelle esimese esindajana on teada Flaald.
Pärast Normannide vallutust omandas Flaaldi poeg Alan fitz Flaald maavaldusi Inglismaal. Tema poeg Walter fitz Alan omandas suuri valdusi Šotimaal ning 1157. aastal määras kuningas David I ta Šotimaa High Steward-iks. Amet muutus suguvõsas pärandatavaks.
1371. aastal sai Robert Stewart Šotimaa kuningaks ja pani aluse Stewartite dünastiale. Stewartid valitsesid Šotimaad 1371–1707, Inglismaad 1603–1707 ja Suurbritanniat 1707–1714. Hiljem jätkasid James VII järeltulijad nõudlust Šoti- ja Inglismaa troonile.
Tänapäeval peetakse Galloway krahve klanni tähtsaimaks haruks.
Haruklannid[muuda | muuda lähteteksti]
Stewarti klannist on eraldunud mitmed klannid:
- Stewart of Appin
- Stuart of Bute, klanni pealik on John Crichton-Stuart, 7. Bute'i markii