Steuben
Reisiaurik Steuben oli 1923. aastal valminud Saksa kaubalaev, mis kandis alguses nime München.[1]
1930. aasta tulekahju[muuda | muuda lähteteksti]
1930. aasta 11. veebruaril, kui laev seisis New Yorgis kai ääres, lahvatas selle laadungiruum leekidesse. Arvatakse, et õnnetuse põhjustasid iseeneslikult süttinud kaalium ja alusturvas, mis oli laeva lastiks. Ühtegi inimest ei hukkunud, samuti jäi terveks masina- ja katlaruum.[1]
Peale õnnetust sõitis München remonti Bremerhavenisse, kus ta ehitati ümber lõbusõidulaevaks. Otsustati vahetada ka laeva nime: alguses kasutati nime General von Steuben, kuid 1938. aasta 20. detsembril lühendati see Steubeniks, kuna samanimeline kindral oli natsionaalsotsialistide juures sattunud ebasoosingusse.[1]
II maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]
1939. aasta 4. detsembril mobiliseeriti Steuben II maailmasõtta, kus temast sai Danzigi staabilaev. 1944. aasta sügisest oli ta haavatute transpordilaev, mis oli halli värvi nagu sõjalaevad ning varustatud õhutõrjekahuritega. Sel ajal kuulus Steubeni laevapersonali 430 inimest, kellest 160 olid meeskonnaliikmed ja ülejäänud meditsiinipersonal.[1]
Viimane mereretk[muuda | muuda lähteteksti]
1945. aasta 9. veebruaril asus laev Kaliningradi oblastist Baltiiskist teele viimasele mereretkele. Koos 430 inimesega, kes kuulusid laevaperre, võeti tol päeval pardale veel umbes 2800 haavatut, 800 põgenikku ja 100 sõdurit.[1]
Sadamast väljudes võeti siht läände. eal liitus laevaga torpeedopüüdjate T-196 ja TF-10 eskort, mis äratas enda söeküttesüsteemi ja korstnast väljuva hõõguvate sädemete vooga tähelepanu. Seetõttu märkas ööl vastu 10. veebruari Nõukogude Liidu mereväeohvitser Marinesko TF-10 sädemepilve ja temaga kaasa sõitvat pimendatud tuledega Steubeni. Saksa laevadele torpeedolaske kaugusele jõudmine võttis aega, mistõttu tabas esimene lask Steubeni kell 00.53. Pihta saadi laeva vööriosa parempardale, teie lask tabas laeva keskosa.[1]
Vesi hakkas kiiresti sisse tulema, mistõttu vajus laev väga kiiresti vee alla. Kuna pardal olnud inimestel tekkis paanika, blokeeris rahvamass ukseavad ja trepid hetkega. Alumistel tekkidel viibijatest õnnestus vaid väga vähestel ülespoole jõuda. Saksa meresõjauurija Heinz Schöni arvates oli juhtunu hetkel pardal 4267 inimest, kellest hukkus 3608. Päästeti 659 inimest.[1]
Vrakk[muuda | muuda lähteteksti]
2004. aasta mais leidis Poola mereväe hüdrograafiline laev Steubeni vraki. Laev oli leidmise ajal valdavalt terve.[2]