Spirulina

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Spirulina on filamentsete tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes. Parimad kasvutingimused on kõrge pH-taseme juures veekogudes, kus on palju karbonaate ja bikarbonaate.[1] Spirulina sobib tarbimiseks nii inimestele kui loomadele ning seda on suure proteiinide ja vitamiinide sisalduse tõttu juba ammusest ajast tarvitatud toidulisandina. Spirulinat eristatakse kahte liiki: Spirulina platensis ja Spirulina maxima. Mikroskoobi all vaadelduna on tegemist sinakasrohelise värvusega spiraalsete niidikestega. Sageli aetakse spirulinat segamini vetikaliigi klorellaga. Peamine erinevus on see, et spirulina on tuhandeid aastaid vanem ning sellel puudub tugev rakukest. Aafrika teadlased ja terviseorganisatsioonid näevad spirulinat kui potentsiaalset näljahäda leevendajat.[2]

Spirulina spiraalsed niidikesed mikroskoobi all
Spirulina tabletid

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Spirulina on üks esimesi fotosünteetilisi eluvorme, vanusega üle 3,6 miljardi aasta. Spirulinat on Kesk-Ameerika asteegid ja teised Kesk-Ameerika rahvad sajandeid toiduna kasutanud. Tänapäeval on tegemist laialt levinud toidulisandina, mida suuremalt jaolt toodetakse tööstuslikult USA-s, Tais, Indias, Taiwanis ja Hiinas.[3]

Spirulinat on kasutatud toiduks ka Tšaadi Vabariigis, kust teda korjati järvedest ja tiikidest Tšaadi järve ümbrusest. 1965. aastal alustas botaanik Jean Leonard esimest detailset ja süstematiseeritud uurimust spirulina taime füsioloogia ja kasvutingimuste kohta. See uurimus oli ka alguspunktiks spirulina suuremahulisele tootmisele ja laiatarbekaubaks muutmisele. 1967. aastal esitles Rahvusvaheline Rakendusbioloogia Ühing spirulinat kui „supertoitu“.[4]

Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Spirulinat on inimorganismil väga kerge seedida ning seda toodetakse toidulisandina mitmel kujul: rohelise peene pulbrina, tablettide või kapslitena. Spirulinal on äärmiselt suur valgusisaldus, suurem kui enamikul teistel taimsetel valguallikatel – kuivatatud spirulina taimest moodustavad ligikaudu 60% erinevad valgud.[5] Lisaks sisaldab spirulina ka kõiki organismile asendamatuid aminohappeid. Umbes 7% spirulinast moodustavad mitmed kasulikud rasvad ning lisaks leidub selles B-grupi vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9), C-vitamiini ning rasvlahustuvaid D-, A- ja E-vitamiine.[1]

100 grammis kuivatatud spirulina taimes on 290 kilokalorit ning lisaks suurele valgusisaldusele ka mitmeid esmatähtsaid vitamiine, eelkõige B-vitamiine (v.a B12-vitamiin) ja mineraalaineid nagu raud ja mangaan.[5]

Toiteväärtuse tabel
Toiteväärtus 100 g
Energia 293 kcal
Rasvad 7 g
Süsivesikud 16,9 g
Raud 31,9 mg
Seleen 8,3 µg
Valk 71 g
Tsink 2,2 mg
Kaltsium 134 mg
Keemilise koostise jaotustabel
Koostise klass Osakaal (%)
Valgud 60%
Süsivesikud 14%
Lipiidid 6%
Klorofüll 1%

Kasulikkus tervisele[muuda | muuda lähteteksti]

Spirulina kõrge toiteväärtus tugevdab organismi immuunsüsteemi ja suurendab seeläbi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Lisaks sellele on kindlaks tehtud ka mõned kaasasündinud ja pärilikud haigused ning tervislikud seisundid, mida spirulina regulaarne tarbimine vähendada aitab. Spirulina kasulikud omadused organismile avalduvad ainult selle suukaudsel tarbimisel.[6]

Teaduslikult tõestatud näiteid spirulina kasulikust mõjust tervisele:

  • allergiad - 2 grammi spirulina suukaudne tarbimine igapäevaselt 6 kuu jooksul leevendab täiskasvanutel allergilisi reaktsioone;
  • diabeet – 1 grammi spirulina suukaudne tarbimine igapäevaselt 2 korda 2 kuu jooksul alandab veresuhkru taset;
  • treeningusooritus – uuringud on tõestanud, et mehed suudavad joosta pikemaid vahemaid enne väsimuse tundmist, kui nad on 4 nädala jooksul tarvitanud igapäevaselt suukaudselt 6 grammi spirulinat;
  • menopausi sümptomid – 1,6 grammi spirulina igapäevane suukaudne tarbimine 8 kuu jooksul vähendab ärevust ja depressiooni menopausi läbivatel naistel.[6]

Lisaks vajab märkimist, et spirulinas on ka ohtralt hea imenduvusega rauda, tehes sellest suurepärase aneemiat ennetava toidu. Võrreldes piimaga on spirulinas kaltsiumit 26 korda rohkem, mis teeb sellest ka äärmiselt hea toetaja luude ja hammaste tervisele. Klorofüll, millele viitab ka pulbri või tablettide erkroheline värvus, aitab kehast mürke väljutada. Spirulina toetab tervisliku mikrofloora arenemist soolestikus ning sel moel aitab ka pärmseene infektsiooni kontrolli all hoida.[1]

Puhas, mittesaastunud spirulina on hea vahend arseenimürgistuse raviks. Seda on näiteks ära kasutatud Bangladeshis, kus suur osa joogivett on arseeniga saastunud. Spirulina on äärmiselt vastupidav keskkonnatingimuste muutustele. Kõrge toiteväärtuse ja hea kohanemisvõime tõttu on spirulinal potentsiaal päästa inimesed näljahädast.[1]

Potentsiaalne toksilisus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi spirulinat tuntakse kui tervisele kasulikku toidulisandit, siis vähestel juhtudel võib esineda ka toksilisust. Toksilised ühendid ei ole mitte spirulina enda toodetud, vaid võivad sattuda taimega kokku, kui spirulina on samas veekogus toksilisi ühendeid tootvate vetikaliikidega.[7] Kui spirulina on saastunud teise vetikaliigiga, toodab see mikrotsüstiini – ainet, mis võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel maksavähki.[1]

USA Rahvuslik Terviseinstituut on spirulina kui toidulisandi liigitanud kategooriasse „tõenäoliselt ohutu“, eeldusel, et taim ei ole kokku puutunud toksilisi ühendeid tootvate organismidega, kuid kategooriasse „tõenäoliselt ohtlik“ (eriti lastele), kui on esinenud mingi kokkupuude toksilisi ühendeid tootvate organismidega.[6]

Võimalused tarbimiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Spirulinat on pulbri kujul lihtne lisada smuutisse, salatikastmetesse, suppidesse või muudesse toitudesse. Tasub tähele panna, et juba väga väike kogus pulbrit muudab toidu värvuse intensiivselt tumeroheliseks. Kuna spirulina maitse on paljude jaoks ebameeldiv, tasub seda segada toiduainetega, mis seda varjutavad. Kui maitse toidus häirib, siis võib proovida spirulinat tablettide kujul. Spirulina sobib eriti hästi tooršokolaadi hulka, tuues maiustusse hulgaliselt väärtuslikke toitaineid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Katrin Suik. "Milleks Spirulina hea on". Telegram, 27.01.2014. Kasutatud 19.10.2017.
  2. Wu Q, Liu L, Miron A, Klímová B, Wan D, Kuča K. "The antioxidant, immunomodulatory, and anti-inflammatory activities of Spirulina: an overview". Archives of Toxicology, Volume 90, Issue 8, pp 1817–1840, 03.06.2016. Kasutatud 12.10.2017.
  3. Denq R, Chow TJ. "Hypolipidemic, antioxidant, and antiinflammatory activities of microalgae Spirulina.". Cardiovasc Ther. 2010 Aug; 28(4): e33–e45, 01.08.2011. Kasutatud 12.10.2017.
  4. IIMSAM. "What is Spirulina?". Kasutatud 12.10.2017.
  5. 5,0 5,1 United States Department of Agriculture. "Statistics Report: 11667, Seaweed, spirulina, dried". National Nutrient Database for Standard Reference Release 28. Kasutatud 12.10.2017.
  6. 6,0 6,1 6,2 U.S National Library of Medicine. "Blue-green algae". 14.02.2015. Kasutatud 12.10.2017.
  7. A.Roy-Lachapelle, M.Soliec et.al. "Detection of Cyanotoxins in Algae Dietary Supplements". Toxins 2017, 9(3), 76, 25.02.2017. Kasutatud 12.10.2017.