Spirulina
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Spirulina on filamentsete tsüanobakterite perekonda kuuluv sini-rohevetikas, mis kasvab soojades mageveekogudes. Parimad kasvutingimused on kõrge pH-taseme juures veekogudes, kus on palju karbonaate ja bikarbonaate.[1]
Spirulina sobib tarbimiseks nii inimestele kui ka loomadele ning seda on suure proteiinide ja vitamiinide sisalduse tõttu juba ammusest ajast tarvitatud toidulisandina.
Spirulina't eristatakse kahte liiki: Spirulina platensis ja Spirulina maxima. Mikroskoobi all vaadelduna on tegemist sinakasrohelise värvusega spiraalsete niidikestega.
Sageli aetakse Spirulina segamini vetikaliigi klorellaga. Peamine erinevus on see, et Spirulina on tuhandeid aastaid vanem ning sellel puudub tugev rakukest. Aafrika teadlased ja terviseorganisatsioonid näevad Spirulina't potentsiaalse näljahädaleevendajana.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Spirulina on üks esimesi fotosünteetilisi eluvorme vanusega üle 3,6 miljardi aasta. Spirulina't on Kesk-Ameerika asteegid ja teised Kesk-Ameerika rahvad sajandeid toiduna kasutanud. Tänapäeval on tegemist laialt levinud toidulisandina, mida suuremalt jaolt toodetakse tööstuslikult USA-s, Tais, Indias, Taiwanis ja Hiinas.[3]
Spirulina't on kasutatud toiduks ka Tšaadi Vabariigis, kust teda on korjatud järvedest ja tiikidest Tšaadi järve ümbrusest. 1965. aastal alustas botaanik Jean Leonard esimest detailset ja süstematiseeritud uurimust Spirulina taime füsioloogia ja kasvutingimuste kohta. See uurimus oli ka alguspunktiks spiruliina suuremahulisele tootmisele ja laiatarbekaubaks muutmisele. 1967. aastal esitles Rahvusvaheline Rakendusbioloogia Ühing spiruliinat kui „supertoitu“.[4]
Toiteväärtus[muuda | muuda lähteteksti]
Spiruliinat on inimorganismil väga kerge seedida ning seda toodetakse toidulisandina mitmel kujul: rohelise peene pulbrina, tablettide või kapslitena. Spiruliinal on väga suur valgusisaldus, suurem kui enamikul teistel taimsetel valguallikatel – kuivatatud Spirulina taimest moodustavad ligikaudu 60% valgud.[5] Lisaks sisaldab spiruliina ka kõiki organismile asendamatuid aminohappeid. Umbes 7% spiruliinast moodustavad kasulikud rasvad ning lisaks leidub selles B-rühma vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9), C-vitamiini ning rasvlahustuvat D-, A- ja E-vitamiini.[1]
100 grammis kuivatatud Spirulina taimes on 290 kilokalorit ning lisaks suurele valgusisaldusele ka mitmeid esmatähtsaid vitamiine, eelkõige B-vitamiine (v.a B12-vitamiin) ning mineraalaineid nagu raud ja mangaan.[5]
| Toiteväärtus | 100 g |
|---|---|
| Energia | 293 kcal |
| Rasvad | 7 g |
| Süsivesikud | 16,9 g |
| Raud | 31,9 mg |
| Seleen | 8,3 µg |
| Valk | 71 g |
| Tsink | 2,2 mg |
| Kaltsium | 134 mg |
| Koostise klass | Osakaal (%) |
|---|---|
| Valgud | 60 |
| Süsivesikud | 14 |
| Lipiidid | 6 |
| Klorofüll | 1 |
Kasulikkus tervisele[muuda | muuda lähteteksti]
Spiruliina suur toiteväärtus tugevdab organismi immuunsüsteemi ja suurendab seeläbi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Lisaks sellele on kindlaks tehtud ka mõned kaasasündinud ja pärilikud haigused ning tervislikud seisundid, mida spiruliina regulaarne tarbimine vähendada aitab. Spiruliina kasulikud omadused organismile avalduvad ainult selle suukaudsel tarbimisel.[6]
Teaduslikult tõestatud näiteid spiruliina kasulikust mõjust tervisele:
- allergiad – 2 grammi spiruliina suukaudne tarbimine iga päev kuue kuu jooksul leevendab täiskasvanutel allergilisi reaktsioone;
- diabeet – 1 grammi spiruliina suukaudne tarbimine iga päev kaks korda kahe kuu jooksul alandab veresuhkru taset;
- treeningusooritus – uuringud on tõestanud, et mehed suudavad joosta pikemaid vahemaid enne väsimuse tundmist, kui nad on 4 nädala jooksul tarvitanud iga päev suukaudselt 6 grammi spiruliinat;
- menopausi sümptomid – 1,6 grammi spiruliina igapäevane suukaudne tarbimine 8 kuu jooksul vähendab ärevust ja depressiooni menopausi läbivatel naistel.[6]
Lisaks vajab märkimist, et spiruliinas on ka ohtralt hea imenduvusega rauda, tehes sellest suurepärase aneemiat ennetava toidu. Võrreldes piimaga on spiruliinas kaltsiumit 26 korda rohkem, mis teeb sellest ka suurepärase toetaja luude ja hammaste tervisele. Klorofüll, millele viitab ka pulbri või tablettide erkroheline värvus, aitab kehast mürke väljutada. Spiruliina toetab tervisliku mikrofloora arenemist soolestikus ning sel moel aitab ka pärmseene infektsiooni kontrolli all hoida.[1]
Puhas, mittesaastunud Spirulina on hea vahend arseenimürgistuse raviks. Seda on näiteks ära kasutatud Bangladeshis, kus suur osa joogivett on arseeniga saastunud. Spirulina on eriti vastupidav keskkonnatingimuste muutustele. Suure toiteväärtuse ja hea kohanemisvõime tõttu on Spirulina'l potentsiaal päästa inimesed näljahädast.[1]
Potentsiaalne toksilisus[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi spiruliinat tuntakse kui tervisele kasulikku toidulisandit, siis vähestel juhtudel võib esineda ka toksilisust. Toksilised ühendid ei ole mitte Spirulina enda toodetud, vaid võivad sattuda taimega kokku, kui Spirulina on samas veekogus toksilisi ühendeid tootvate vetikaliikidega.[7] Kui Spirulina on saastunud teise vetikaliigiga, toodab see mikrotsüstiini – ainet, mis võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel maksavähki.[1]
USA Riiklik Terviseinstituut on spiruliina kui toidulisandi liigitanud kategooriasse „tõenäoliselt ohutu“ eeldusel, et taim ei ole kokku puutunud toksilisi ühendeid tootvate organismidega, kuid kategooriasse „tõenäoliselt ohtlik“ (eriti lastele), kui on esinenud mingi kokkupuude toksilisi ühendeid tootvate organismidega.[6]
Võimalused tarbimiseks[muuda | muuda lähteteksti]
Spiruliinat on pulbri kujul lihtne lisada smuutisse, salatikastmetesse, suppidesse või muudesse toitudesse. Tasub tähele panna, et juba väga väike kogus pulbrit muudab toidu värvuse intensiivselt tumeroheliseks. Kuna spiruliina maitse on paljude jaoks ebameeldiv, tasub seda segada toiduainetega, mis seda varjutavad. Kui maitse toidus häirib, siis võib proovida spiruliinat tablettide kujul. Spiruliina sobib eriti hästi tooršokolaadi hulka, tuues maiustusse hulgaliselt väärtuslikke toitaineid.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Katrin Suik (27.01.2014). "Milleks Spirulina hea on". Telegram. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.09.2017. Vaadatud 19.10.2017.
- ↑ Wu Q, Liu L, Miron A, Klímová B, Wan D, Kuča K (03.06.2016). "The antioxidant, immunomodulatory, and anti-inflammatory activities of Spirulina: an overview". Archives of Toxicology, Volume 90, Issue 8, pp 1817–1840. Vaadatud 12.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Denq R, Chow TJ (01.08.2011). "Hypolipidemic, antioxidant, and antiinflammatory activities of microalgae Spirulina". Cardiovasc Ther. 2010 Aug; 28(4): e33–e45. Vaadatud 12.10.2017.
- ↑ IIMSAM. "What is Spirulina?". Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 12.10.2017.
- ↑ 5,0 5,1 United States Department of Agriculture. "Statistics Report: 11667, Seaweed, spirulina, dried". National Nutrient Database for Standard Reference Release 28. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 12.10.2017.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 U.S National Library of Medicine (14.02.2015). "Blue-green algae". Vaadatud 12.10.2017.
- ↑ A. Roy-Lachapelle, M. Soliec; et al. (25.02.2017). "Detection of Cyanotoxins in Algae Dietary Supplements". Toxins 2017, 9(3), 76. Vaadatud 12.10.2017.
{{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas:|Autor=(juhend)