Sotsiaalne tsirkus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tsirkus Bombastico-Schokokaboom-Jeee, Narva-Jõesuu 2016

Sotsiaalne tsirkus on järjest enam tuntust koguv ülemaailmne fenomen, mille sisuks on sotsiaalse heaolu ja -õigluse saavutamine tsirkusekunstide abil marginaliseerunud või riskirühma kuuluvate inimeste kaasamise kaudu.

Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Tsirkus võimaldab alati muudatusi – ta koondab ühtseks tervikuks sotsiaalse ja isikliku arengu, kunstilise väljundi ning haridusliku komponendi. Sotsiaalne tsirkus omab laiemat tähendust, kui pelgalt meelelahutus ja sisaldab enamat, kui tehniline tsirkuseoskuste õppimine. Seda metoodikat kasutatakse sotsiaalsete oskuste õpetamiseks, igapäevaeluoskuste, riskide- ja vastutuse võtmise arendamiseks, samuti traumaatilistest kogemustest väljatulemiseks.

Sotsiaalset tsirkust defineeritakse uuendusliku sotsiaalse sekkumisena, mis põhineb tsirkusekunstidel – klounaad, akrobaatika, trapets, hula, rola-bola, tasakaaluköis, kangas, žongleerimine, mustkunst, monoratas, objektide manipuleerimine, hüpped, painduvus jms.

Esmane eesmärk ei ole mitte tsirkusekunsti õppimine vaid osalejate isikliku ja sotsiaalse arengu toetamine enesehinnangu tõstmise kaudu. Osalejaid toetatakse ka ühiskonna aktiivseteks liikmeteks saamisel, loovuse väljendamisel ja isikliku potentsiaali rakendamisel.

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Tsirkus Schokokaboom-Jeee, Maarja Küla 2017

Sotsiaalse tsirkuse eesmärk on laiendada võimalusi ja õpetada olulisi oskusi läbi dünaamilise, kunstidel põhineva meetodi. Sotsiaalne tsirkus väärtustab ja kasutab kunsti ja kultuuri tõhusat mõju riskirühma kuuluvate inimeste toetamisel, luues uut teadmist ning võimaldades mõtete ja kogemuste vahetamist. Sotsiaalsel tsirkusel on võime muuta riskirühma kuuluvate inimeste elusid pakkudes väljakutset pakkuvateks tegevusteks ja eneseväljenduseks turvalist keskkonda, inimeste vahelist dialoogi ning eesmärkide saavutamist pühendumise kaudu. Oskuste hulka, mida õpitakse ja harjutatakse, kuuluvad muuhulgas iseseisvus, ühtsustunne, enesekindlus, usaldus nii enda kui ka teiste vastu, füüsiline vorm, suhtlemine ja kohanemisvõime. Sotsiaalses tsirkuses on võimalik kogeda väärtuslikke elulisi õppetunde, mille tulemiks on suurenenud teadlikkus sotsiaalsetest teemadest.

Sotsiaalne tsirkus omab muutusi loovat jõudu, see on suhtlemisvahend ja uuenduslik tööriist hariduses ja jõustamises. Tänu positiivsele energiale suudab ta tegeleda suure hulga sotsiaalsete eesmärkidega.

Sotsiaalse tsirkuse eesmärk ei ole karjäär tsirkuses! Pigem on see eneseteadlikkuse, individuaalse ja kollektiivse ühtsustunde kasvatamine, enesedistsipliin ning paljud teised väärtused, mis kaasuvad alternatiivpedagoogilise lähenemisega ning on suunatud riskirühma kuuluvate inimeste maailmapildi ja oskuste muutmisele.

Psühholoogid toovad välja juurdepääsu loovuspotentsiaalile ja selle vabastamise, mis tõstab sotsiaalse tsirkuse väärtust töös traumatiseeritud inimestega. Samuti on see metoodika kogunud positiivset tagasisidet peamise töövahendina konfliktidest tekkinud haavade ravimisel.

Metoodika[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalne tsirkus on paljuski kasutatav ja tõhus tänu oma tugevale seotusele kaunite kunstide ja nendega seotud väljaõppega. Kunstiline eneseväljendus aitab ära tunda emotsioone ja nende väljendusi, kuivõrd kunst on ise omaette keel. Kunst loob hea aluse uute kogemuste mõistmisele, kuivõrd need kogemused ei ole tõlgitud verbaalsetesse ja seetõttu lihtsustatud kontseptsioonidesse, mis omakorda ei seostu isiklike emotsioonidega. Kuna sotsiaalne tsirkus on seotud tsirkusekunstiga, suudab ta tekitada sügavaid isiklikke muutusi osalejas, esinejas ja publikus.

Sotsiaalse tsirkuse iseloomulik omadus on ka tema universaalsus ja ligipääsetavus. Iga inimene, lähtuvalt oma võimetest, suudab rakendada oma potentsiaali, kuivõrd tsirkus pakub laia hulka tegevusi: klounaad, tantsimine, laulmine, žongleerimine, õhuakrobaatika, akrobaatika, mustkunst, tasakaalualad jne. Tsirkuses leidub igaühe jaoks sobiv tegevus, olgu siis laval või lava taga. Sotsiaalne tsirkus on nagu iga teine etenduskunstidele orienteeritud trupp – ta vajab kostüüme, muusikat, lava, valgustust, tehnikat, reklaami, planeerimist, sõitmist, ehitamist, majandamist ... ja inimesi, kes nende valdkondade eest vastutavad. Veelgi enam – sotsiaalsel tsirkusel puuduvad nõuded osalejatele: sa ei pea oskama lugeda või kirjutada selleks, et olla osa tsirkusest. Sotsiaalse tsirkuse pärisosa on tuua igaühes välja tema eriline talent, olgu see siis vaid maailma kõige säravam naeratus või suurt meisterlikkust nõudev kahe flöödi mängimine ninaga.

Tsirkusekunstide nõudmised ja vajadused pakuvad võimalust isiklikuks muutumiseks. Enesedistsipliin on harjutamistel, igapäevastes raskustes, grupidünaamikas ja füüsiliste riskide puhul, mis iseloomustavad sotsiaalset tsirkust, hädavajalik. See õpetab väljakutsetega iseenda jõuvarude abil toime tulema ning seeläbi saavad osalejad kogemuse, et nad on võimekad ja väärtuslikud. Sotsiaalne tsirkus võimaldab riskirühma kuuluvatel inimestel tunda läbi tsirkusega kaasuvate väljakutsete ära oma potentsiaali, mis pakub saavutusrahuldust ja eduelamust.

Sotsiaalne tsirkus kasutab grupidünaamikat ja positiivse energiaga õhustikku.

Mõned sotsiaalse tsirkuse grupid kohtuvad regulaarselt pikema ajaperioodi jooksul, mõned töötavad projektipõhiselt ja veedavad seeläbi koos intensiivse ja intiimse aja.

Ülemaailmne sotsiaalse tsirkuse päev 2016. Tsirkus Schokokaboom & Open Circus Stage, Tallinn. Foto: Open Circus Stage

Raskused, mida enamik sotsiaalseid tsirkusi üle maailma kogeb, on seotud eelkõige rahastamisega. Mõnedes riikides, nagu näiteks Holland, on sotsiaalne tsirkus rahastatud riigi poolt. Teised loodavad fondidele, sponsoritele ja eraannetustele.

Sihtrühmad[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt sobib sotsiaalne tsirkus kõigile.

Üle maailma on peamisteks sihtrühmaks inimesed, kes on füüsilise, vaimse või psüühilise erivajadusega, ja nende pered; immigrandid; sõjakoldes elavad tsiviilisikud; töötud; riskinoored jms.

Sihtrühma kuuluvad ka terapeudid, psühholoogid, õpetajad, sotsiaaltöötajad – professionaalid, kes töötavad eelnimetatud inimestega.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]