Soome Vabadusrist

Allikas: Vikipeedia
Vabadusristi suurrist

Soome Vabadusrist (soome: Vapaudenristi; rootsi: Frihetskorsets orden) on üks Soome kolmest ametlikust ordenist. Teised kaks on Valge Roosi orden ja Soome Lõvi orden.

Vabadusristi orden asutati 4. märtsil 1918 kindral C.G. Mannerheimi initsiatiivil. Soome kunstnik Akseli Gallen-Kallela sai ülesande kujundada orden koos haakristiga. Ristil kujutatakse ka Karjala vapilt võetud käsi mõõkadega kujundit.

Ordeni loomise ajal oli sel seitse klassi: Suurrist, Vabadusrist (1–4 klassi) ja Vabadusmedal (1–2 klassi). Vabadusristiga autasustati algselt ainult sõja ajal. 18 augustil 1944 võeti vastu dekreet, et ordenit võib anda ka tsiviilteenete eest.

Vabadusristil on punane lint, kui ta on antud sõjaliste teenete eest, ja kollane lint, kui see on antud tsiviilteenete eest.

Vabadusristiga autasustati laialdaselt Teise maailmasõja ajal, peamiselt seetõttu, et marssal Mannerheimi korraldusel tuli autasustada haavatud sõdureid, kuid muid ordeneid neile anda ei olnud. Tavaliselt anti Vabadusristi ohvitseridele ja Vabadusmedalit allohvitseridele ja sõduritele.

Klassid[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadusristi ordeni klassid kõrgemast madalama astmeni:

Vabadusristi ordeni Suurrist

  • 1. klassi Vabadusrist koos suurristiga
  • 1. klassi Vabadusrist
  • 2. klassi Vabadusrist
  • 3. klassi Vabadusrist
  • 4. klassi Vabadusrist
  • 1. klassi Vabadusmedal
  • 1. klassi Aumedal
  • 2. klassi Vabadusmedal
  • 2. klassi Aumedal

Vabadusristiga on seotud ka Mannerheimi Rist.

Teised spetsiaalsed autasud, millega autasustati Teise maailmasõja ajal:

  • 1. klassi Vabadusmedal koos rosetiga lindil (antud vaid korra marssal Mannerheimile)
  • Kuldne Aumedal (antud vaid korra, kindral Waldemar Erfurthile 13. juunil 1944)
  • Leinarist (antud hukkunud sõduri lähimale sugulasele)
  • Leinamedal (anti mittesõjalistes, kuid riigikaitselistes tegevustes (sõjatööstuses) osalemisel langenu lähimale sugulasele)