Sokratese vanne

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sokratese vanne (saksa keeles Sokratischer Eid) ehk sokraatiline vanne õpetajatele on vanne, mille koostas arstide Hippokratese vande eeskujul pedagoog Hartmut von Hentig.

Vande tekst[muuda | muuda lähteteksti]

"Õpetaja või kasvatajana võtan endale kohustuse:

  • austada iga lapse eripärasid ja kaitsta neid ka teiste ees;
  • tagada lapse kehaline ja vaimne puutumatus/ühtsus;
  • panna tähele lapse meele (tunde)liigutusi, kuulata teda ja võtta tõsiselt;
  • kõigele mis ma lapse isikuga teen, püüan saada tema nõusoleku, samamoodi nagu ma toimin ka täiskasvanutega;
  • seletada lapsele tema arengu seaduspärasusi, kuivõrd need tuntavad on, heas võtmes ja võimaldama lapsel neid reegleid omaks võtta;
  • tuua esile ja arendada tema andeid (eelsoodumusi);
  • kaista tema nõrku külgi, olles tema kõrval ja koos temaga ületades hirmu, süütunde, kurjuse ja vale, kahtlused ja usaldamatuse, valu ja egoismi, kui temal peaks seda vaja olema;
  • mitte murdma tema tahet – ka siis, kui see mõttetusena tundub; aitama tal oma tahet mõistlikumaks muuta;
  • õpetama talle täiskasvanulikku otsustusvõimet, vastastikuse teadustamise ja arusaamise kunsti;
  • valmistama teda ette kollektiivi liikmena vastutusest osa võtmiseks, selles plaanis, et;
  • siduda end selle maailmaga, nii nagu ta on, ilma et heidetaks maailmale ette tema olemist;
  • teada anda, mis ja kuidas on ühine hea elu;
  • pakkuda talle parema maailma visiooni ja lootust, et see ka sündima saaks;
  • õpetada talle tõearmastust, mitte aga tõde – "see on ainult Jumalaga".

Sellest lähtudest on minu kohustus:

  • nii hästi kui ma oskan, pakkuda oma eluga eeskuju kuidas selle maailma raskuste, kiusatuste, võimaluste ja iseenda piiratud vaimuannete ning pasliku süüga toime tulla;
  • vastavuses oma jõududega, hoolitseda selle eest, et kasvav põlvkond saaks elada maailmas, mis oleks elamist väärt ja milles pärandiks saadud koormad ja raskused nende ideid, lootusi ja jõude ei lämmataks;
  • põhjendama avalikult oma veendumusi ja tegusid, väljendama kriitikat mis on õigustatud ja asjalik, kontrollima oma otsustusi südametunnistuse kohaselt;
  • seista vastu kõikidele isikutele ja suhetele – avaliku arvamuse survele, erialaliitude huvidele, ametkondlikule staatusele, ametlikele ettekirjutustele, kui need minu vandega võetud kohustuste täitmisel takistuseks võivad saada. "

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Märkus[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Sokratischer Eid seisuga 30.12.2015.