Skangaļi
Skangaļi | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Skangaļi mõisakompleks kuulub Päästearmeele | |||
Elanikke: 19 (2007) | |||
| |||
Koordinaadid: 57° 24′ N, 25° 30′ E | |||
Skangaļi (vanasti ka Skangaļu muiža) on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas Liepa vallas.
Skangaļi asub valla idaosas. Külas on Skangaļi bussipeatus.[1] Külas kasvav pärn ümbermõõduga 3,99 ja kõrgusega 24 meetrit on looduskaitse all.[2]
Küla on kujunenud endise Skangaļi mõisa keskuse juurde. Landesveeri sõja ajal toimus 22. juunil 1919 mõisa juures Skangaļi lahing (osa Võnnu lahingust). Sakslased vallutasid 21. juulil mõisa, ent taganesid seal järgmisel päeval, kui sattusid Kalevlaste Maleva rünnaku alla.[3]
1920. ja 1930. aastatel veetis mõisas oma suved hilisem Rootsi peaminister Olof Palme (1927−1986).[4] Tema ema Elisabeth Sophie Palme (1890−1972) oli viimase mõisniku Woldemar von Knieriemi tütar.[5] Ka teised Knierimite Rootsis elavad lapselapsed kasutasid mõisa suvituskohana. Peaministri õde Catharina kirjutas selle perioodi kohta mälestusteraamatu Somrarna på Skangal.[4]
Nõukogude okupatsiooni ajal anti see kasutada Nõukogude armeele, kes rajas selle lähedusse Mārsnēni lennuväli (Liepa) sõjaväelennuvälja.[6] 1994. aastal annetasid Catharina Nilzén (sündinud Palme) (1920−2002) ja Claes Palme (1917−2006) mõisa Rootsi Päästearmeele. Pärast põhjalikke ümberehitustöid avati mõisakompleksis 1997. aastal koolkodu rasketest peredest pärit lastele.[4] Aastail 2009-2021 jäi küla Priekuļi piirkonda.
Aastal 2007 oli külas 19 elanikku.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Autotransporta direcija
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ «Mūsu armijas tapšanā, valsts izcinīšanā un tagadējos sasniegumos. 1929»
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 137.
- ↑ Knieriem, Michael. Stammfolge der baltischen Familie (von) Knieriem. – Baltische Ahnen- und Stammtafeln. 29. Jahrgang. Köln: 1987, lk 33-4.
- ↑ travelnews.lv.
- ↑ Vietvārdu datubāze