Siniraalised
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2023) |
| Siniraalased | |
|---|---|
|
| |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Siniraalased Forbes, 1884 |
 Jäälindude ja nende sugulaste ülemaailmne levik | |
Siniraalaste (Coraciiformes) seltsi kuuluvad jäälindlaste, siniraaglaste, maasiniraaglaste, momottide, mesilasööjate ja todide sugukond.[1]
Coraciiformes nimi tähendab rongalaadset. See on tulnud ladina sõnadest corax, mis tähendab ronka, ja forma, mis tähendab kuju ja on linnuordude standardne lõpp.[2]
Taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]
Siniraalaste selts on pikka aega olnud heterogeene ja selletõttu on olnud seda raske ühtlaselt kirjeldada.
Vaidluse all on Eesti liikidest olnud see, kas vaenukägu on siniraalane või sarvlinnuline. Praegu peetakse teda pigem sarvlinnuliseks.[1]
Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Siniraalaste suurus varieerub vahemikus 10–160 cm.
Neil on suured pead ja väikesed jalad, mille esimesed kolm varvast on vähemalt osaliselt nende pikkuse ulatuses ühendatud. Paljud selle seltsi liigid on silmapaistvalt värvikad ja neil on iseloomulikud nokad. Lisaks puudub kõigil liikidel stylohyoideus lihas, mis piirab keele liikuvust ja mõjutab nende toitumisstiili.[3]
Nende häälitsused on tavaliselt rohkem tuntud kui kutsed kui laulud.
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Siniraalased linnud on päevase eluviisiga (diurnaalsed).
Nende toiduvalik hõlmab nii selgrootuid kui ka väikeseid selgroogseid, samuti marju ja puuvilju. Peaaegu kõik siniraalaste seltsi liikmed pekslevad oma saaki enne selle tarbimist. See tegevus täidab kahte eesmärki: esiteks teeb see ohvri kiiresti teadvusetuks või tapab, teiseks aitab see samm eemaldada saagilt nende kaitsemehhanisme.[3]
Siniraalased jäävad ühe kaaslasega kogu eluks. Enamik liike on pesitsedes territoriaalsed, mis tähendab, et nad hoiavad teisi linde oma pesast eemal. Mõnes perekonnas on liike, mis elavad ja paljunevad rühmadena, mis tähendab, et paaril on abilised, kes teevad pesitsemise lihtsamaks.[4]
Seltsi liikmed munevad kaks kuni üheksa muna, troopiliste liikide pesakonnad on tavaliselt väiksemad.
Eesti liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis elab ainult üks liik siniraalisi, see on jäälind.
Kunagi võis Eestis pesitsemas leida ka siniraaga, aga alates 2010. aastast pole neid nähtud.[5]
Mesilasenäpp on Eestis ainult eksikülalisena.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "COL". COL. Vaadatud 13. detsembril 2023.
- ↑ "Coraciiformes | QJURE.com" (inglise). Vaadatud 13. detsembril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 "Coraciiformes - an overview | ScienceDirect Topics". www.sciencedirect.com. Vaadatud 13. detsembril 2023.
- ↑ Fowler's Zoo and Wild Animal Medicine, Volume 8. Elsevier. 2015. DOI:10.1016/c2012-0-01362-2. ISBN 978-1-4557-7397-8.
- ↑ "Ülevaade: milliste lindude olukord Eestis on hea ja millistel halb?". Rohegeenius. 8. aprill 2020. Vaadatud 13. detsembril 2023.