Sigmund Romberg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sigmund Romberg 1949

Sigmund Romberg (tegelikult Rosenberg) (29. juuli 1887 Nagykanizsa10. november 1951 New York) on Ungari päritolu USA helilooja ja dirigent. Ta oli tunnustatud operettide ja muusikaliste komöödiate looja, populaarsete lavateoste „Kõrbelaul”, „Üliõpilasprints Heidelbergis” ja „Uus kuu” autor.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit Ungaris elanud saksa-juudi perekonnast. Isa Adam Rosenberg oli amatöörmuusik ja ema Clara kirjutas luuletusi. Õppis 6-aastaselt mängima viiulit ja 8-aastaselt klaverit. Vanemad soovisid, et poeg õpiks inseneriks, ja panid ta Osijeki reaalkooli. Mängis õppetöö kõrval kooli orkestris. Jätkas inseneriõpinguid Viini Polütehnilises Instituudis. Samal ajal õppis kompositsiooni Richard Heubergeri juures kes oli ühtlasi Ferenc Lehári, Robert Stolzi ja saksakeelse nimega Emmerich Kálmáni kõrval Viini kõrgelt koteeritud operetihelilooja.

Emigreerumine USA-sse[muuda | muuda lähteteksti]

1909. aastal reisis Ameerika Ühendriikidesse. Alguses töötas lühikest aega New Yorgi pliiatsivabrikus, kuid õige pea palgati klaverimängijaks kohvikutesse ja restoranidesse. Vennad André ja Jacques Bustanoby palkasid andeka Ungari noormehe oma restoraniorkestri juhiks. Esitas selle orkestriga ka oma muusikapalu, mis äratasid tähelepanu. Sai pärast viie aasta elamist Ameerikas USA kodakondsuse. Oli juba jäänud New Yorgi tollastele nimekatele Broadway muusikaprodutsentidele vendadele Lee ja Jacob Schubertile silma. Nad sõlmisid Sigmundiga lepingu revüüdele ja muusikalistele komöödiatele lugude kirjutamiseks ja Euroopas populaarsete operettide ülekandmiseks New Yorgi teatrite lavadele. Kirjutas ka laule Al Jolsonile, USA populaarsele lauljale ja koomikule, keda hellitati „Maailma parim meelelahutaja” tiitliga. Jolson oli see laulja, kes juhatas sisse helifilmitööstuse, esinedes 1927. aastal linastunud esimeses helifilmis "The Jazz Singer" ("Džässilaulja"). Esimene Broadwayle kokku pandud revüü "The Whirl of the World" ("Maailmapööris") osutus kohe edukaks. 1915 kirjutas lisapalu Edmund Eysleri populaarsele operetile "Bruder Straubinger" ("Vennad Straubingerid"), mille esitamisõiguse Schubertid olid Euroopast ostnud. Üheks lisalauluks lauluks selle opereti ameerika lavastuses oli ka magusavõitu, kuid väga populaarseks kujunenud "Auf Wiedersehn" ("Hüvasti").

Edu operetiheliloojana[muuda | muuda lähteteksti]

Läbimurdeks kujunes operett "Maytime" ("Maipäevad"), mille valss "Will you remember?" ("Kas mäletad?") oli kaua tantsusaalides populaarne. Seejärel oli enam kui kümne aasta jooksul üks USA soositumaid heliloojaid, kelle teoseid esitati meelsasti ka Euroopas. Populaarseimad ja edukaimad tööd olid "Maytime'i" kõrval Franz Schuberti "Das Dreimäderlhaus" ("Kolme neiu maja") ainetel loodud "Blossom Time" ("Õitsemise aeg") ja "The Student Prince in Heidelberg" ("Üliõpilasprints Heidelbergis"). Hiljem varjutas kõikide nende edu tohutult menukas "The Desert Song" ("Kõrbelaul"). See operett oli Estonia esimene operetietendus pärast sõda, kui oma maja Nõukogude lennuväe poolt märtsis 1944 varemeteks pommitamise tõttu anti etenduses endises kino Gloria Palace (nüüd Vene Teater) ruumides Vabaduse väljakul. Ameerika publikule meeldisid eriti ka "The New Moon" ("Uus kuu") ja "Up in Central" ("Keskparki").

Kirjutas 40 aasta jooksul 57 operetti, revüükava, muusikalist komöödiat ning 1914, 1916–1919, 1923–1924 lõppenud aastat kokkuvõtva muusikaetenduse ("The Passing Show of ...") Tegi koostööd libretistide Ira Gershwini, Oscar Hammerstein II, Otto Harbachi, Pelham Grenville Wodehouse’i, Harry Bache Smithi jt. Kasutas oma sõudes ka teiste heliloojate (George Gershwin, Ridgard Rodgers, Imre Kálmánn, Carl Kummer jt) laule. Töötas aastaid Hollywoodis filmimuusika loojana.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tegutses heliplaadifirmas Columbia Records lavamauusika ja laulude salvestajana ning lugude arranžeerijana. Tema vahendusel on salvestatud Nelson Eddy ja Jeanette MacDonald poolt sisse lauldud "The New Moon" ning kümneid teisi operette ja muusikalisi komöödiaid. Oli abielus kahel korral. Esimene abikaasa Eugenia Erb ei loobunud Austria kodakondsusest ja ei soovinud Ameerikasse ümber asuda. See abielu lahutati. Abiellus 1925. aastal teist korda endast 22 aastat noorema Lillian Harrisega. Lapsi neil polnud. Romberg suri 64-aastaselt infarkti ja on maetud New Yorgi Ferncliffi surnuaiale.

Eestis on mängitud vaid kahte tema operetti. "Kõrbelaul" on olnud ettekandmisel neljas teatris kaheksas lavastuses (Estonias 1935, 1946, 1963; Vanemuises 1934, 1948; Endlas 1935, 1948; Võitlejas 1935) ja "Võidu laul" kahel korral Endlas (1936, 1941).

Peamised teosed (esitatud New Yorgis)[muuda | muuda lähteteksti]

The Whirl of the World (1914), The Passing Show of 1914 (1914), Dancing Around (1914), Hands Up (1915), Robinson Crusoe (1916), The Girl from Brazil (1916), My Lady´s Glove (1917), Maytime (1917), Sinbad (1918), Monte Cristo (1919), Poor Little Ritz Girl (1920), Blossom Time (1921), The Rose of Stambul (Leo Falli järgi, 1922), The Dancing Girl (1923), Annie Dear (1924), The Student Prince in Heidelberg (1924), Princess Flavia (1925), The Desert Song (1926), Cherry Blossom (Franz Schuberti järgi, 1927), The Love Call (1927), Rosalie (1928), The New Moon (1929), Nina Rosa (1930), Melody (1933), Forbidden Melody (1936), Sunny River (1941), Up in Central Park (1945), My Romance (1948), The Girl in Pink Tights (1954).