Sidend
Sidend on lause ühe- või mitmesõnaline element, mis vormistab moodustajate grammatilise seose. Moodustajate seostamist sidendi abil nimetatakse sidenduseks.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Tüüpiline sidend
[muuda | muuda lähteteksti]- Tüüpiline sidend:
- on sidesõna (ja, ehk, nagu, et, sest jne)
- ei kuulu kummagi moodustaja lauseliikmestruktuuri,
- näitab seost, mitte ei tähista referente,
- seostab moodustajaid ilma nende grammatilist vormi mõjustamata,
- paigutub moodustajapiirile (rindliikmete vahele või alistuva moodustaja algusse).
- Nt Mari ja Jüri jalutasid pargis. Liina on rõõmus, sest tal on palju häid sõpru.
Vähem tüüpiline sidend
[muuda | muuda lähteteksti]- Vähem tüüpiline sidend on:
- partikkel (kas, küll, ei). Nt Ütle, kas ma näen tõesti õigesti;
- alistussidesõna (nii et, siis kui, nii nagu). Nt Siis kui oma rumalust taipate, mõistetakse teid õigeks;
- siduv ase- või määrsõna (kes, mis, milline, kus, mistõttu). Nt Räägi, kes sulle haiget tegi;
- erinevalt sidesõnadest täidavad viimased, lisaks moodustajate omavahel sidumisele, ka alistuva lause liikme funktsiooni.
Sidendi liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Rinnastussidend
[muuda | muuda lähteteksti]Rinnastussidend (ja, ning, ehk jne) vormistab nii lausete kui ka nominaalfraaside seost. Nt Aias kasvavad roosid ja tulbid.
- Rinnastussidenditena toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
- sidesõnad (aga, ega, ehk, ent, ja, kuid, ning, vaid, või). Nt Ma olen seda raamatut mitte paar, vaid kuus korda lugenud;
- partiklid küll ja ei. Nt Ta uuris küll rahvausundeid, küll uusi usuliikumisi, küll paganaid, küll kristlaseid.
Alistussidend
[muuda | muuda lähteteksti]Alistussidend vormistab peamiselt pea- ja kõrvallausete seost.
- Alistussidenditena toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
- alistavad sidesõnad (et, kui, nagu, justkui, otsekui, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni). Nt Alles hiljem mõistsin, et see oli valesti tehtud;
- korrelaatsidendid (koosnevad sidesõnast ja asendussõnast või -fraasist). Nt Ta uuris seda raamatut nii, nagu uusi raamatuid ikka uuritakse;
- küsipartiklid (kas, ega). Nt Tuleb sööklast uurida, ega ülejääke ei saaks;
- küsivad-siduvad asendussõnad (kes, mis, milline, kumb). Nt Toimib see, mis on targalt ette valmistatud;
- proadverbid (kus, millal, miks, milleks, mistarvis, mismoodi, kuidas). Nt Ta teadis, miks tal niimoodi läks;
- küsiühendid (mis värvi, kui pikk, kui kaua, mis põhjusel, mis kell jne). Nt Räägi, kui kaua sa täna koju tulid.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. 1993.