Sextus Pomponius
Sextus Pomponius (2. sajand pKr) oli Rooma jurist ja õiguseõpetaja, Rooma eraõiguse traktaatide autor.
Tema isiklikust elust pole infot säilinud. Ajaloos tuntakse teda Rooma riigi ühe olulisema juristina, sest ta kirjutas rohkem kui 150 raamatut. Sextus Pomponiuse kõige tuntum töö on mahukas ja sisukas kommentaar preetori ediktile "Ad edictum". Tema kirjutatud seadustest lähtuti Justinianuse "Digesta" koostamisel.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pomponiuse elust pole midagi teada. Ta elas 2. sajandil pKr, enamiku oma raamatutest kirjutas Hadrianuse ajal (11. august 117 – 10. juuli 138), osa ka Antoninus Piuse ajal (10. juuli 138 – 7. märts 161).[2] Arvatakse, et erinevalt teistest kuulsatest Rooma juristidest ei tegelenud tema ametlikult õiguse rakendamise või tõlgendamisega, vaid peaaegu terve elu süstematiseeris teiste juristide kirjutatud teoseid ja õpetas kodanikele õigusteadust.[3]
Pomponius, Gaius Ateius Capito, Salvius Julianus, Gaius Cassius Longinus jt Rooma juristid kuulusid sabiniaanide koolkonda.[4]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Pomponiuse kommentaar ediktile "Ad edictum" oli 83 raamatut pikk. See oli tol ajal kõige pikem edikti kommentaar (hiljem kirjutas Ulpianus veel pikema kommentaari).[5] Pomponius kommenteeris ka teiste juristide töid, nt "Libri ex Sabino", "Ad Q. Mucium" jm.
Õpetajana kirjutas ta Rooma õiguse ajaloo õpiku "Enchiridion". Osa sellest õpikust kasutati hiljem Justinianuse "Digestas".[5]
Pomponiuse osa tervest "Digesta" tekstist on umbes 1/25, st 50 raamatust peaaegu kaks on tema kirjutatud.[6]
Pomponius süstematiseeris või kommenteeris varasemaid teoseid, aga kirjutas ka ise. Näiteks on Pomponiuse tuntud tsitaat: "Kui keegi lööb vaenlaste saadikut, siis see on rahvaste õiguse (ius gentium) rikkumine. Kui meie juures olid saadikud, kelle rahvaga hakkas sõda, siis saadikud jäävad rahvaste õiguse alusel vabadeks inimesteks". Seda ei leia "Digestast", aga see tsitaat mõjutas edaspidi Rooma õiguse arendamist.[7]
Pomponiuse teoste ajastuline eripära on teaduslikkus ja puhas, arusaadav keel.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Большая советская энциклопедия, третье издание, 20 книга. "Советская энциклопедия" 1975. lk 1030
- ↑ 2,0 2,1 "Entsüklopeedia (venekeelne)".
- ↑ "Покровский И.А. История римского права".
- ↑ "Juristid õigusallikana (venekeelne)". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. mai 2017.
- ↑ 5,0 5,1 "Античные писатели. Словарь".
- ↑ "Rooma õiguse allikad (venekeelne)". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuni 2017.
- ↑ "Rooma juristid (venekeelne)". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2017.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Michael Stolleis. Juristen. 2001.
- Большая советская энциклопедия, третье издание, 20 книга. 1975.
- Andrea Giardina. Vana-Rooma inimene. 2004