Serverivaba andmetöötlus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Serverivaba andmetöötlus (inglise keeles serverless computing) on pilveandmetöötluse (inglise keeles cloud computing) laiendusmudel, milles pilveteenuse pakkuja toimib serverina, jaotades dünaamiliselt masina ressursse. Serverivaba andmetöötluse puhul määratakse hind vastavalt ressursside tarbimisele, mida rakendus kasutab töö tegemiseks, erinevalt pilveandmetöötlusest, kus hinnakujundus põhineb eelnevalt ostetud ruumil.[1]

Serverivaba andmetöötluse nimetus tuleneb sellest, et serveri haldamise ja võimsuse planeerimise otsused on täiesti peidetud arendaja või operaatori eest. Serverivaba koodi saab kasutada koos traditsioonilistes stiilides kasutatava koodiga, näiteks mikroteenused. [2] Enamik (kuid mitte kõik) serveriversioonide pakkujaid pakub välja arvutamisperioodi, mis on tuntud ka kui FaaS (inglise keeles Function as a Service) platvormid, mis täidavad rakenduste loogikat, kuid ei salvesta andmeid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene platvorm, mis pakkus serverivaba andmetöötlust, oli 2006. aastal Zimki, kuid mis ei leidnud piisavalt tunnustust ega saanud äriliselt edukaks.

Google avaldas 2008. aastal Google App Engine'i, mis tutvustas mõõdetud arveldamist rakendustele, mis kasutasid kohandatud Pythoni raamistikku.

Microsoft avalikustas 2010. aastal Microsoft Azure, mis pakub pilveandmetöötluse ja serverivaba andmetöötluse platvormi.

2014. aastal Amazoni loodud AWS Lambda oli esimene pilveandmetöötluse müüja, pakkudes lisaks sellele ka abstraktset serverivaba andetöötlust.

IBM on avaldas 2014. aastal OpenWhiski, mis on avatud lähtekoodiga serverivaba andmetöötluse platvorm. OpenWhisk toetab mitmeid programmeerimiskeeli, nagu Node.js, ja pakub veel paljusid teisi programmeerimiskeeli, kasutades selleks Dockerit.

Google Cloud Platform pakub Googe Cloud] fuktsioone alates aastast 2016.

Oracle tutvustas 2017. aastal Fn Projekti – avatud lähtekoodiga serveriteta andmetöötluse raamistikku, mis on pakutud Oracle Cloud Platformile ja on saadaval GitHubis vajadusel kasutamiseks teistel platvormidel.

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Serverivaba andmetöötlus võib osutuda kulutõhusamaks kui kindlaksmääratud arvu serverite rentimine või ostmine.[3] Kaob vajadus kulutada operatsioonisüsteemide kulude peale, paigaldamise, hoolduse ja muude üldkulutuste peale. [3] Seda võib kirjeldada ka kui pay-as-you-go digitaalarvutamist, kus tasu võetakse ainult sõltuvalt koodi käivitamiseks ja jooksutamiseks tuleneva aja ja ruumi kulu eest.[3]

Lisaks väiksematele kuludele, serverivaba andmetöötluse arhitektuur tähendab, et arendaja ja operaatorid ei pea kulutama aega süsteemide seadmistamiseks ja häälestamiseks. Pilveteenuse pakkuja vastutab nõudlusele vastava võimsuse suurenemise võimaldamise eest.[3] Lisaks sellele, väikesed arendusrühmad suudavad käivitada koodi sõltumata infrastruktuurirühmadest ja tugitehnoloogiatest.

Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Vähese kasutusega serverivaba kood võib kannatada suurema vastuse latentsusega, kui kood, mis töötab järjest spetsiaalses serveris, virtuaalses masinas või konteineris. Seda seetõttu, et erinevalt autoskaalimisest vähendab serverivaba andetöötluse teenusepakkuja tavaliselt vähe kasutatud koodi valmidust käivituda serveris või lülitab selle täielikult välja. See tähendab, et kui käitusaeg (näiteks Java Runtime) nõuab käivitamiseks märkimisväärselt palju aega, luuakse see täiendava latentsusajaga.

Tõhususe või ülemäärase ressursikasutuse probleemide diagnoosimine serverivaba koodi puhul võib olla keerulisem, kui tavapärase serveri koodiga, sest kuigi terveid funktsioone saab ajastada, pole võimalust süvitsi siseneda probleemi kasutades selleks silurit või APM tööriistu. [2]

Serverivaba koodi peetakse mõnikord ekslikult turvalisemaks kui traditsioonilisi arhitektuure. Kui pilveteenuse pakkuja hoolitseb OS-i haavatavuste eest, siis on kogu rünnaku pind oluliselt suurem, kuna võrreldes traditsiooniliste arhitektuuridega on palju rohkem komponente ja iga komponent on serverivaba rakenduse sisendpunkt. Veelgi enam, turvaliste lahenduste kasutamine muutub ebaoluliseks, kuna kliendid ei sa kontrollida ja installida midagi lõpppunktile (inglise keeles endpoint) või võrgu tasemel nagu IDS/IPS. [4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Miller, Ron (24 Nov 2015). "AWS Lambda Makes Serverless Applications A Reality". TechCrunch. Retrieved 10 July 2016.
  2. 2,0 2,1 MSV, Janakiram (16 July 2015). "PaaS Vendors, Watch Out! Amazon Is All Set To Disrupt the Market". Retrieved 10 July 2016.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Jamieson, Frazer (4 September 2017). "Losing the server? Everybody is talking about serverless architecture".
  4. PURESEC (2018). The Ten Most Critical Security Risks in Serverless Architectures