Sergei Menjailo

Allikas: Vikipeedia
Sergei Menjailo 2016. aastal

Sergei Ivanovitš Menjailo (sündinud 22. augustil 1960 Alagiris Põhja-Osseedi ANSV-s) on Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Põhja-Osseetia Alaania Vabariigi juht alates 19. septembrist 2021 (ajutine 9. aprill – 19. september 2021).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1983. aastal lõpetas ta Bakuus asuva S. M. Kirovi nimelise Kaspia Kõrgema Mereväekooli insener-navigaatori erialal. 1995. aastal lõpetas ta Admiral N. G. Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia Peterburis ja 2004. aastal Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia Peterburis.

1985–1986 Koola flotilli miinitraaleri navigatsioonilahinguüksuse ülem. 1986–1991 miinitraaleri BT-22 komandör. 1991 nimetati ta miinitraaleri Kontradmiral Vlassov komandöriks.

4. märtsil 1990 valiti ta Murmanski oblasti rahvasaadikute nõukogusse.

1995–1998 oli ta Kaspia laevastiku 73. brigaadi komandöri asetäitja, 1998–2002 komandör.

2002–2004 õppis ta Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Peastaabi Sõjaväeakadeemias.

2004–2005 oli ta Novorossiiski mereväebaasi ülema esimene asetäitja, 2005–2009 mereväebaasi ülem.

12. juunil 2005 anti talle kontradmirali sõjaväeline auaste.

2008. aasta augustis osales ta sõjategevuses Gruusia vastu, juhtides Abhaasias Musta mere laevastiku sõjalaevade üksust.

2009. aasta oktoobrist oli ta Musta mere laevastiku ülema asetäitja.

Venemaa Föderatsiooni presidendi 22. detsembri 2011 dekreediga nr 1675 vabastati ta Musta mere laevastiku ülema asetäitja ametikohalt ja sõjaväeteenistusest ning arvati reservi.

2014. aasta märtsis, pärast Vene vägede sissetungi Krimmi, natsionaliseeris isehakanud Krimmi Riiginõukogu poolsaare sadamad ja nende vara ning lõi nende alusel riigiettevõtte. Selle etteotsa määrati Menjailo. "Vene kevade ajal 2014. aastal tehti mulle ettepanek asuda tööle Krimmi, riigiettevõtte Krimmi meresadamad juhina, kuna tunnen seda teemat hästi. Nõustusin aitama neid inimesi, kellega saatus mind sidus. Tunnen Sergei Aksjonovit [Krimmi kuberner] 2009. aastast ja kohtusime siin, sündmuste ajal, [Venemaa] presidendi saadiku Belaventseviga. Ta on ka viitseadmiral. Sõbrad helistasid mulle, öeldi: sa lähed eesliinile. Ja ma nõustusin. Üldiselt ei keeldunud ma kunagi nendest pakkumistest, mis mulle tehti ...[1]

14. aprillil 2014 määras Venemaa president Vladimir Putin Menjailo Sevastopoli kuberneri kohusetäitjaks. Ta oli Sevastopoli kuberner 9. oktoobrist 2014 kuni 28. juulini 2016 (astus tagasi omal soovil). Seejärel oli ta Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja Siberi föderaalringkonnas (28. juuli 2016 – 9. aprill 2021). Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu liige 12. augustist 2016 kuni 2. augustini 2021.

9. aprillist 2021 oli ta Põhja-Osseetia-Alania Vabariigi juhi kohusetäitja. 19. septembril 2021 valis Põhja-Osseetia parlament ta vabariigi korraliseks riigipeaks.

2021. aastal teenis Menjailo üle 70 miljoni rubla, saades Venemaa rikkuselt kolmandaks kuberneriks.[2]

10. juulil 2022 avaldas Menjailo videosalvestuse Osseetia rahvuspüha Khetagi päeva tähistamisest koos Alania nimelise vabatahtlike pataljoniga, kus ta ütles, et on [Ukraina] "rindel". Pärast seda teatasid NOG Irõstoni ja Baza telegrammikanalid, et Menjailo põrkas Zaporožje piirkonnas kokku Ukraina sabotaaži- ja luurerühmaga ning sai mürsušoki. Menjailo pressisekretär eitas haavatasaamist.[3]

Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

15. oktoobril 2020 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Aleksei Navalnõi mürgitamisega viisa- ja majandussanktsioonid. Sanktsioonid hõlmavad EL-i sisenemise ja finantstehingute keeldu, samuti varade külmutamist.[4] 31. detsembril 2020 kehtestas talle sanktsioonid Suurbritannia, 20. juunil 2014 USA. 21. märtsist 2021 on ta Kanada sanktsioonide all, 16. märtsist 2022 Šveitsi, 1. oktoobrist 2020 Austraalia, 21. juunist 2018 Ukraina sanktsioonide all.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]