Serge Lifar

Allikas: Vikipeedia
Serge Lifar (1961)

Serge Lifar (ukraina keeles Сергiй Михайлович Лифар Sergi Mõhhailovõtš Lõfar; 15. aprill (vkj 2. aprill) 1905 Kiiev15. detsember 1986 Lausanne) oli ukraina päritolu Prantsusmaa balletitantsija, koreograaf ja ballettmeister.

Lifar õppis balletitantsijaks Kiievis Bronisława Niżyńska stuudios. 1922. aastal Niżyńska emigreerus Prantsusmaale, kus hakkas tegema koostööd Sergei Djagileviga. Aasta hiljem emigreerus ka Lifar. Pariisis sai Lifar varsti Djagilevi balletitrupi esitantsijaks. Pärast Djagilevi surma 1929. aastal kutsuti 24-aastane Lifar Pariisi Ooperi balletitruppi juhtima (oli kunstiline juht 1930–1945 ja 1947–1958).

Lifar oli balletis uusklassikalise suuna rajajaid. 1955. aastal pidas ta Sorbonne'is loenguid tantsuteooriast ja tantsuajaloost.

1960. aastal töötas ta külalisballettmeistrina Soome Rahvusooperis.

Elu jooksul ilmus Lifaril üle kahekümne raamatu, sealhulgas mitu memuaarteost.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Du temps que j'avais faim. Stock, 1935.
  • Pensées sur la danse. Paris, Bordas, 1946.
  • Traité de danse académique. Paris, Bordas, 1949.
  • Histoire du ballet russe. Paris, Nagel, 1950.
  • Traité de chorégraphie. Paris, Bordas, 1952.
  • A History of Russian Ballet. Londres, 1954.
  • Ma vie. Julliard, 1965.
  • Les Mémoires d'Icare. Paris, Filipacchi, 1989.
  • Le Manifeste du chorégraphe. Paris, Étoile, 1935.

Kajastamine filmis[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]