Serge Lifar
Serge Lifar (ukraina keeles Сергiй Михайлович Лифар Sergi Mõhhailovõtš Lõfar; 15. aprill (vkj 2. aprill) 1905 Kiiev – 15. detsember 1986 Lausanne) oli ukraina päritolu Prantsusmaa balletitantsija, koreograaf ja ballettmeister.
Lifar õppis balletitantsijaks Kiievis Bronisława Niżyńska stuudios. 1922. aastal Niżyńska emigreerus Prantsusmaale, kus hakkas tegema koostööd Sergei Djagileviga. Aasta hiljem emigreerus ka Lifar. Pariisis sai Lifar varsti Djagilevi balletitrupi esitantsijaks. Pärast Djagilevi surma 1929. aastal kutsuti 24-aastane Lifar Pariisi Ooperi balletitruppi juhtima (oli kunstiline juht 1930–1945 ja 1947–1958).
Lifar oli balletis uusklassikalise suuna rajajaid. 1955. aastal pidas ta Sorbonne'is loenguid tantsuteooriast ja tantsuajaloost.
1960. aastal töötas ta külalisballettmeistrina Soome Rahvusooperis.
Elu jooksul ilmus Lifaril üle kahekümne raamatu, sealhulgas mitu memuaarteost.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Oli valitud Académie des Beaux-Artsi liikmeks[1]
- Ordre des Arts et des Lettresi komandöriklassi orden
- Auleegioni rüütliklassi orden
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Du temps que j'avais faim. Stock, 1935.
- Pensées sur la danse. Paris, Bordas, 1946.
- Traité de danse académique. Paris, Bordas, 1949.
- Histoire du ballet russe. Paris, Nagel, 1950.
- Traité de chorégraphie. Paris, Bordas, 1952.
- A History of Russian Ballet. Londres, 1954.
- Ma vie. Julliard, 1965.
- Les Mémoires d'Icare. Paris, Filipacchi, 1989.
- Le Manifeste du chorégraphe. Paris, Étoile, 1935.
Kajastamine filmis
[muuda | muuda lähteteksti]- 1983. aastal linastunud Emil Loteanu filmis "Anna Pavlova" mängis Serge Lifari osas Igor Skljar.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Serge Lifar, 81, is Dead; Shaper of French Ballet. nytimes.com
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Serge Lifar |