Sepiki jõgi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sepiki suue (paremal). Fotol on näha jõevooluga merre kantavad setted
Sepiki jõgi Paapua Uus-Guinea kaardil

Sepik on jõgi Uus-Guinea saarel. Jõe pikkus on 1126 km ja see on saare pikim jõgi. Voolohulgalt on see Fly ja Mamberamo jõe järel kolmandal kohal.

Sepik saab alguse Victor Emanueli mäestikust Uus-Guinea mägismaalt ning voolab läbi Paapua Uus-Guinea Sandauni ja Ida-Sepiki provintsi, väike lõik jääb Indoneesia Paapua provintsi. Suubub Bismarcki merre umbes 100 km Wewaki linnast ida pool.

Sepikil on lai valgla, mis hõlmab soid ja vihmametsi. Valgla pindala on 80 000 km².

Jõe ääres elab palju hõime, kes räägivad peamiselt Sepiki keeli. Neist üks suuremaid on ambulased, kes räägivad ambulase keelt.

Esimese eurooplasena käis jõel sakslane Otto Finsch 1885. aastal. Ta sõitis laevaga umbes 50 km ülesvoolu ja andis jõele nimeks keisrinna Augusta järgi Kaiserin Augusta-Fluss.