Schwebs

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Schwebsi suguvõsa aadlivapp

Schwebs (vene keeles Швебс) oli Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenäoliselt oli suguvõsa esiisaks Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit Georg Schwäbs (Schwäbisch) (u 1650−1705), kes siirdus 1679. aastal Liivimaale ja sai Lemsalu kooli rektoriks. Hiljem oli ta pastor Eestimaal.[1] Tõendatud liin algab kapten Georg Gottlieb von Schwebsiga (1680−1721).[2] Viimase poeg Karl Friedrich von Schwebs (1715−1782) sai 13. jaanuaril (vkj) 1769 Püha Rooma keisririigi aadlikuks.[3]

Schwebsid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

1821. aasta 14. märtsil (vkj) võeti Eestimaa rüütelkonna matriklisse vennad major Alexander Friedrich von Schwebs (1770−1830) ja rittmeister Andreas Heinrich von Schwebs (1775−1823). 27. juunil (vkj) 1833. aastal võeti Liivimaa rüütelkonna matriklisse vennad Tartu kreisikohtu sekretär Friedrich Gustav Anton von Schwebs (1801−1885), porutšik Karl Gustav von Schwebs (1805−1876) ja Andreas Konstantin Balthasar von Schwebs (1817−1875).[4]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Schwebsi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Kurtna mõis
  • Eestimaa:
    • Avanduse (Awandus) (1840−1849), Edise (Schloß Etz) (1769−1778), Illuka (Illuck) (1766−1790, pandivaldus), Jõhvi (Jewe) (1767−1810), Kalina (Kallina) (1805−1820 pandi-, 1820−1859 pärusvaldus), Kurtna (Kurtna) (1764−1790 resp. 1800 ja 1843−1857), Ohakvere (Ahagfer) (1766−1790, pandivaldus), Tammiku (Eichenhain) (1800−1859)
  • Ingerimaa:
    • Koskolova (XVIII sajandil)
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249, allmärkus.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 250.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 249.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 431.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 249-252 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 210.