Scharenberg

Scharenberg oli Vestfaalist pärinev^[1] aadlisuguvõsa^[2] Eesti- ja Saksamaal (Schorlemer).

Suguvõsa oli 1746. aastast immatrikuleeritud Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 46 all.

Mõisavaldused

Suguvõsale (Scharenberg, ka Scherenbek) kuulusid eri aegadel Eesti alal Saue, Saku, Sausti, Loona, Suure-Lähtru, Mündi mõis, Kavastu mõis jt.

Heinrich IV von Schaumburg, Samlandi piiskop 1415–1416
Renver Scharemberch, Saare-Lääne piiskopkonna vasall 15. sajandil, Scharenbergide aadlisuguvõsa vanim teadaolev esiisa.
Rennvert Schorenberch, Saare-Lääne piiskopi Loona mõisa (Kaddevel) läänivasall
Remmert von Scharenberg, Narva foogt 1528–1533 ja Tallinna komtuur 1533–1550
Paul von Scharenberg (surn. ~1562), Sausti mõisnik, Tallinna linnakodanik (1524)^[3]
Bernhard von Scharenberg (1559–1645), Saue ja Saku mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1612–1617, Eestimaa maanõunik^[4]
Ewoldt Scharenberg, Saue mõisnik
Moritz Scharenberg (surn. 1638), Kavastu mõisnik^[5]
Bernhard von Scharenberg (surn. 1710), Sausti ja Kaarepere mõisnik
Axel Heinrich von Scharenberg, Kaarepere mõisnik

↑ Otto Schnettler, Westfalen und Livland. Münster (Westf.), 1916, s. 15
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 247
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 248
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 249
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 252