Sandave keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
SANDAVE
Kõneldakse Flag of Tanzania.svg Tansaania, Dodoma regioon
Kõnelejaid 40 000
Keelkond Khoisan
Sandave
Sandave [sad]
Dialektid idasandave keel, läänesandave keel
Süntaktiline

tüpoloogia

SOV (subjekt, objekt, verb)
Keelekood ISO 639-2

ISO 639-3 sad

Sandave keel kuulub Khoisani keelkonda. Kõneldakse Tansaanias Dodoma regioonis, Kondoa piirkonnas Bubu ja Mponde jõgede vahel. Kõnelejaid on 40 000. Kasutatakse aktiivselt kõigil haldusaladel ning kõigis vanusegruppides. [1]

Dialektidena esineb idasandave ja läänesandave keel. [1] Nende kahe dialekti erinevused on väikesed – kõne kiiruses, erinevusi hääldamisel, sõnavaras ning grammatilistes ilmingutes. [2] Läänesandave keele saab veel kaheks jaotada, millest ühte kutsutakse läänepoolseks ja teist keskseks. [3]

Kirjutamiseks kasutatakse ladina kirjasüsteem, kuid kirjutamiseks-lugemiseks eelistatakse suahiili keelt, sest sandavet peetakse liiga keeruliseks. [1]

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvsõnad on sandave keeles nagu omadussõnad, mis järgnevad nimisõnale, mille hulka nad määravad ja moodustavad. [3] Sandave arvsõnad on kombinatsioon viiend- ja kümnendsüsteemist. Ühest viieni ja kümme on mittetuletatud vormid. Kõik teised arvsõnad on moodustatud liites kaks või rohkem alusnumbrit (17= kümme pluss viis pluss kaks). [4]

Arvsõnad[4]
tséxì üks
dàndà kaks
sòmkíxị−swàmkíxị kolm
hàkáxị neli
kwàʔáná viis
kwàʔáná dàndà tséxì kuus
kwàʔáná dàndà kísóxì seitse
kwàʔáná dàndà sòmkíxị kaheksa
kwàʔáná dàndà üheksa
kómị kümme
kómị dàndà kwàʔáná

dàndà dàndà

seitseteist (kümme

pluss viis pluss kaks)

Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]

[4] Labiaal Alveolaar Palataal Velaar Larüngaal
KLUSIILID Helitu aspireeritud ph th kh
Helitu p t k ʔ
Heliline b d ɡ
Nasaal m n ŋ
FRIKATIIVID Helitu f s x h
Lateraal ɬ
AFRIKAAT Helitu aspireeritud tsh
Helitu ts
Heliline dz
Helitu lateraal
Heliline lateraal dlʒ
EJEKTIIV Helitu k’
Helitu afrikaat ts’
Helitu lateraal tɬ’
LIIKVIDA l, r
POOLVOKAAL y w

Lisaks eristatakse kolme imihäälikut: dentaal e hammashäälik (|), alveolaarid e hambasombuhäälikud (!) ja lateraal e külghäälik (||). Igal imihääliku tüübil on viis versiooni: helitu aspireerimata, helitu aspireeritud, heliline, heliline nasaal, ja kõrihäälik.[4] Neid häälikuid ei leidu peale Aafrika kusagil mujal maailmas. [5] Imihäälikuid leidub sõna alguses, harvematel juhtudel ka sõna keskel. [3] Sandave kõnelejad peavad helitut aspireeritud konsonanti „normaalseks“ ja „tugevaks“, tema helitut vastet „nõrgaks“. „Nõrk“ helitud konsonandid võivad olla auditoorselt tajutud peaaegu nagu helilised.[4]

Imihäälikud[4]
Dentaalid Alveolaarid Lateraalid
Helitu aspireerimata | ! ||
Helitu aspireeritud |h !h ||h
Heliline ˬ| ˬ! |ˬ|
Heliline nasaal ŋ| ŋ! ŋ||
Kõrihäälik |’ !’ ||’

Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Vokaalide süsteem põhineb viiel vokaali omadusel: a, e, i, o, u. Eristatakse pikk ja lühikesi oraalseid ning helituid vokaale.[4] Selgelt eristuvad vokaalide pikkused on sandave keele omapäraseid tunnuseid. [3]

Vokaalid[4]
Lühike oraalne i e a o u
Pikk oraalne ii ee aa oo uu
Helitu

Helitute vokaalide fonoloogiline staatus on problemaatiline kuna nende häälduses ei ole heli, on ị ja ụ akustiline eristamine keeruline. Eristamisel on määravaks ainult huulte ümardamine või mitte ümardamine.[4]

Silbid[muuda | muuda lähteteksti]

Sansave keelel on avatud ja suletud silbid. Avatud silbid sisaldavad konsonanti alguses ja vokaali silbi tuumas, mis võib olla lühike, pikk või helitu: CV, CVV, CṾ. Suletud silbid, mis on vähem levinud, sisaldavad lisakonsonanti silbi lõpus: CVC või CVVC. [4]

Toonid[muuda | muuda lähteteksti]

Toon on nimisõna ja tegusõna tüves püsiv, välja arvatud mõne tuletusliite korral, mis muudab tüve tooni mustrit. Tooni süsteem põhineb kahel tasandi toonil – kõrge (´) ja madal (`), ning tõusval (ˇ) ja langeval ( ̂ ) toonil. Tõusev toon on foneemiliselt märgatav pikkadel täishäälikutel ning nasaalse silbi lõpuosaga kaashäälikutel. Helitute täishäälikute tooni ei ole kuulda ja need ei ole täiesti selgelt eristatavad. Toon, mis võib olla kõrge või madal, oleneb hääletu täishääliku tüübist ja tema asukohast sõnas. Suuremal osal järelliidestel ja tagasõnadel on madal toon; enamusel verbaalsetest markeritest (verbaalsed tüve markerid ja objekti lõpuliited) kannavad kõrget tooni. [4]

Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Nimisõna[muuda | muuda lähteteksti]

Enamus Sandave nimisõna tüvesid koosneb ühest, kahest või kolmest silbist. [4]

  • Ühesilbiliste sõnade struktuur: CV, CVV, CVN (nasaal konsonandiga), erandkorras ka CV(V)G.
    • ts’é käekarv (CV)
    • théé puu (CVV)
    • ||’ôŋ kurk (CVN)
    • kwáày õlg (CV(V)G)
  • Kahesilbiliste tüvedega sõnade struktuur. Lühikesed vokaalid võivad esineda esimeses, teises või mõlemas silbis; pikad vokaalid võivad esineda esimeses või teises silbis, aga mitte mõlemas korraga: CVCV, CVVCV, CVCVV
    • tɬ’ǒmbéé lind CVNCV(V)
  • Kolmesilbiline nimisõna tüvi – kõige levinumad struktuurid on: CVCVCV, CVCVCṾ, CVCV(N)CVV, CV(N)CV(N)CV
    • mòrókáá kartul CVCV(N)CVV

Keelte nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Keeled saavad oma nimetuse tüve järgi, mis märgib etnilist gruppi. Keele nimetuse tunnuseks on -kìʔìŋ järelliide. [4]

sàndàwé-kìʔìŋ sandave keel

Kohad ja kohanimed[muuda | muuda lähteteksti]

Nimesõnad, mis märgivad kohta, koosnevad nimisõnast ja –sê järelliide.

dòdómà- sê Dodomase (mägi Kurio ja Gambu vahel)

Kohanimed koosnevad enamasti botaanilistest terminitest ja looduslike saaduste nimetustest, nt: dòdómà – puu.[4]

Küsimused[muuda | muuda lähteteksti]

Küsilauseid iseloomustab küsisõna olemasolu: [4]

– hó kes?

– hótsò, kòbè mis? mida?

– hótsò-mèé, hôsị, hêŋ miks?

– hákù, há kus?

– háʔásù millal, mis ajal?

– híkí kuidas?

– hà milline?

– hánè kui palju, mitu?

– küsimuse marker –xè

hákw=ì=ná ↓ʔíyé-wà Kus sa elad?

Keelenäiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  • hùmbù kísòx-àà |útshúkụ-wà – Kaks lehma möödusid.
  • hèsó ↓yáʔḁbô-ŋ ʔúrìn-sìʔị !’ín-ó dlʒàní-ʔìŋ – Nende töö oli peamiselt nooltega küttimine.
  • |âŋɡ-é=sí tsí |’wèé-ʔìn=sị – Ma olen seda oma silmadega näinud![4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 The Ethnologue, Sandawe a language of Tanzania
  2. Daniel A. Hunziker, Elisabeth Hunziker ja Helen Eaton, A Description of the Phonology of the Sandawe Language SIL International 2008
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Helen Eaton,[1] Helen Eaton, A Sandawe Grammar, SIL International, 2010
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 Sander Steeman, A Grammar of Sandawe: A Khoisan language of Tanzania 2012
  5. Joseph H. Greenberg, Studies in African Linguistic Classification: VI. The Click Languages Southwestern Journal of Anthropology, Vol. 6, No. 3, 1950