Salme raamatukogu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib raamatukogust Saaremaal; Tallinnas asunud raamatukogu kohta vaata artiklit Salme raamatukogu (Tallinn).

Salme raamatukogu on raamatukogu Saare maakonnas Saaremaa vallas Salmel.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teadaolevad andmed raamatukogu olemasolust Salme valla territooriumil on aastast 1903, mil Tiirimetsa kohaliku elu tegelaste teenena avati endises Abruka vallamajas (kuni 1936. aastani kandis vald Abruka nime) esimene avalik raamatukogu. Kogus oli raamatuid umbes 400 eksemplari. Kuid et tol ajal polnud nende väljaandmisel kindlat korda, loeti need viimseni "ära" ja ühtki toonast eksemplari pole säilinud.

1916. aastal anti luba raamatute laenutamiseks Anseküla pastoraadis, kus vastutavaks isikuks oli pastor Greinert.

Edasi tegutses raamatukogu hulk aastaid Tiirimetsas. Kui 1920. aastal asutati haridusselts Küünal, siis kerkis ka raamatukogu teema. Kohe algul seadis juhatus endale eesmärgiks ka seltsi raamatukogu asutamise küsimuse. Pöörduti rahva poole üleskutsega raamatute saamiseks. Kingitustena tuligi kokku suur hulk raamatuid, millega raamatukogule pandi alus. Osteti ka uusi raamatuid juurde. Raamatuid laenutas Leo Kann, kes argipäeviti töötas oma talu veskis, pühapäeviti aga tegeles raamatutega.

1920. aastate keskel alustas raamatute laenutamist Triin Lutšenko. Raamatukogu asus Tiirimetsa kuueklassilises koolis ja kuulus Tiirimetsa apostliku-õigeusu kirikule. Raamatukogu jaoks oli eraldatud väike ruum ja avatud oli raamatukogu pühapäeviti. Raamatud hankis haridusselts ja raha raamatute ostmiseks saadi seltsi korraldatud pidude sissetulekust. Kuna raamatud olid tol ajal väga kallid, oli eksemplaride arv väike. Kokku oli raamatukogus tuhatkond raamatut. Raamatud olid kõik pehmes köites, seepärast tuli need uuesti ümber köita. Köitis Länga külas elav Aleksander Magus, kellel oli endal köitepress. Köitematerjali ja tasu köitmise eest maksis Küünla selts. Raamatute laenutaja töötasu oli 10 krooni aastas.

Pärast uue Tiirimetsa koolimaja valmimist kolisid 1937. aastal sinna kuueklassiline kool ja ka raamatukogu. Eraldi ruumi raamatukogul ei olnud, raamatud olid pandud laste jalutusruumi. 1944. aastaks oli järele jäänud väga vähe raamatuid, kuna sõja ajal paigutati koolimajja sõjaväelased ja seal asus ka sõjaväehaigla.

Pärast II maailmasõda kolis raamatukogu Tiirimetsast Salmele hilisema vallamaja ruumidesse. Raamatukogu jaoks oli ruum II korrusel, juhataja oli Amanda Jõgi (Matson). Samas majas töötasid Salme algkool ja sidejaoskond. 1950–1953 juhatas raamatukogu tööd Lehte Lepik. Enne 1960. aastat on raamatukogus töötanud veel Asta Saks (Reinsoo), Etvelie Tamm ja Mare Kupp, 1960.–1963. aastal Tea Kann. Kahel järgmisel aastal olid juhatajaks Õie Ollissaar ja Ilme Sadam. 1965. aasta 1. septembrist kuni 2010. aasta 1. septembrini töötas raamatukogu juhatajana Aino Tiit.

Raamatukogu teeninduspiirkond oli väga lai, ulatudes Ansekülast Möldrini. Raamatukogul oli üks rändkogu, mis asus Ansekülas. Seal laenutas raamatuid Helgi Paltsepp. Laenutuspunkte oli kaks: Läätsa kalatööstuses, kus raamatukogu juhataja käis teisipäeviti laenutamas, ja Tiirimetsa koolis, kus raamatuid laenutati igal reedel. 1974. aastal pandi Saaremaal käima raamatubuss, mis hakkas teenindama raamatukogudest kaugel asuvaid külasid. Salme raamatukogu teeninduspiirkonnast jäid bussi teenindada Anseküla ja Möldri.

1976. aastal kolis raamatukogu uude Sõrve sovhoosi kontor-klubi hoonesse II korrusele.

2000. aasta augustis avati raamatukogus avalik internetipunkt (AIP).

1. detsembril 2004 kolis raamatukogu rahvamaja I korrusele vastremonditud ruumidesse, oma praegusse asupaika.

2008. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele.

Alates 1. septembrist 2010 on raamatukogu juhataja Maie Alas.

2013. aastal tähistas Salme raamatukogu 110. aastapäeva.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Raamatukogust Salme valla kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. jaanuar 2014. Vaadatud 8. jaanuaril 2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]