Sahmen

Saameni suguvõsa vabahärravapp

Sahmen (varem Sahme, ka Saamen, vene keeles Замен) oli Ida-Preisimaalt pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Päritolu küsimus

XVIII sajandi algul Liivimaale rännanud Sahmenite suguvõsa esiisaks oli Abraham Sahme, kes elas XVI sajandil Königsbergis Altstadtis. Samal perioodil elasid linnas ka Rastenburgist (praegu Kętrzyn) pärit Lorenz Sahme järeltulijad. Sahmede sugupuu koostanud J. Gallandi arvates võis olla tegemist kahe erineva suguvõsaga. Magdalene Frese uuema käsitluse kohaselt ei ole küll võimalik nende liinide omavahelist sugulust tõendada, kuid ilmselt on siiski tegemist ühe ja sama suguvõsa erinevate harudega.

Suguvõsa liikmeid

Sahme

• Jakob Sahme (1579−1641), Königsbergi (Altstadt) raehärra
• Jakob Sahme (1629−1680), filosoofiamagister, Kneiphofi pastor, Samlandi konsistooriumi assessor, Königsbergi ülikooli kreeka keele ja retoorika professor, rektor
• Kornelius Sahme (1631−1690), Königsbergi (Kneiphof) raehärra
• Christian Sahme (1663−1732), teoloogiadoktor, Neurossgarteni pastor, Königsbergi ülikooli teoloogiaprofessor, dekaan
• Reinhold Friedrich von Sahme (1682−1753), tribunali- ja konsistooriuminõunik, Königsbergi ülikooli professor

Sahmen

• Johann Jakob Sahmen (1700−1769), jurist, arhivaar, Tartu bürgermeister ja justiitsbürgermeister
• Gotthold Friedrich von Saamen (1719−1803), Austria kindralmajor
• Joseph Immanuel Sahmen (1750−1819), Apekalnsi pastor, Valga praostkonna praost, konistooriuminõunik
• Gottlieb Franz Emanuel Sahmen (1789−1848), arstiteadlane, Tartu ülikooli professor
• Joseph August Heinrich Sahmen (1829−1896), arstiteadlane, Tartu ülikooli eradotsent
• Rudolf Ernst Hermann von Sahmen (1876−1945), filosoofiadoktor, keemik

Saamen

• Gotthold Friedrich von Saamen (1719−1803), Austria kindralmajor

Sahmeni suguvõsa mõisavaldused

• Galiitsia:
  • Jałowe (alates 1871), Moczary (alates 1871), Zamlynie (alates 1871)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Krabi (Schönangern) (1861−enne 1868), Pangodi (Spankau) (oli 1861, rendivaldus), Truuta (Gertudenhof) (1903−1904), Vidrike (Friedrichshof) (1903−1904)
• Steiermark:
  • Friedrichshof (alates 1891)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 180.
• Frese, Magdalene. Der Dorpater Bürgermeister Johann Jakob Sahmen. – Ostdeutsche Familienkunde. Band 9. 29. Jahrgang. Heft 2. April - Juni 1981. Lk 205-207.
• Gallandi, J. Königsberger Stadtgeschlechter (Forts. u. Schluss). – Altpreusschische Monatschrift. Neue Folge. Zwanzigster Band. Der Provinzial-Blätter LXXXVI. Band. Siebentes und achtes Heft. Königsberg in Pr.: Verlag von Ferd. Beyer´s Buchhandlung, 1883. Lk 567-643. Siin: 567-571 [1].
• Gothaisches genealogisches Taschenbuch der Freiherrlichen Häuser auf das Jahr 1857. Siebenter Jahrgang. Gotha: bei Justus Perthes, 1857. Lk 635-638 [2].
• Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Freiherrlichen Häuser auf das Jahr 1871. Ein und zwanzigster Jahrgang. Gotha: bei Justus Perthes, 1871. Lk 581-583 [3].
• Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Freiherrlichen Häuser. 1905. Fünfundfünfigster Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1905. Lk 677-678 [4].