SV40

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
SV40
Symian virus.png
Taksonoomia
Riik Viirused
Sugukond Polyomaviridae
Liik Ahviviirus 40

SV40 (lühend ingliskeelsest nimetusest Simian virus 40 'ahviviirus 40' või Simian vacuolating virus 40) on viiruseliik sugukonna Polyomaviridae perekonnast Polyomavirus.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

SV40 võib nakatada nii ahve kui ka inimesi. Looduslikud peremehed on eelkõige reesusmakaagid ja teised Aasia makaagid.

Sisaldus lastehalvatuse vaktsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

SV40-t kirjeldasid esimestena 1960. aastal Ameerika Ühendriikide mikrobioloogid Ben Sweet ja Maurice Hilleman, kes avastasid, et 10–30% USA-s kasutatud lastehalvatuse vaktsiinidest (Sabini-tüüpi vaktsiin), sisaldasid SV40-t[1]. 1960. aastaks oli Ameerika Ühendriikides potentsiaalselt saastatud lastehalvatuse vaktsiinidega vaktsineeritud umbes 90% lastest ja 60% täiskasvanutest.[2][3]

Erinevate firmade toodetud lastehalvatuse vaktsiiniga korraldati vaktsineerimisi ka teistes riikides. Nii korraldas Poolas sündinud ameerika viroloog ja immunoloog Hilary Koprowski (5. detsember 1916 – 11. aprill 2013) aastatel 1957–1960 ulatuslikke vaktsineerimisi Belgia Kongo idaosas (tänapäeval Kongo DV, Rwanda ja Burundi); täpsed andmed puuduvad, arvatakse et Léopoldville'is vaktsineeriti 75 000 last. Vaktsiin võis mingis etapis olla kokkupuutes šimpansi neerudega, mis aga olid "omastatud" ahvi immuunpuudulikkuse viiruse tüvega SIVcpz-ga nakatunud šimpansilt. Selle vaktsineerimise tulemusel on mitmete uurijate arvates saanud võimalikuks teadmata arvu keskaafriklaste meditsiiniprotseduuridest tingitud nakatumine HIV-1-na tuntud viirusega (DPV - suukaudse poliomüeliidi vaktsiiniteooria).[4]

Osalus kasvajate tekkes[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu teisedki polüoomiviirused, võib SV40 teatud tingimustel kutsuda esile kasvajaid, nakkus jääb aga enamasti sümptomiteta.

Inimestel ei ole tõestatud otsest seost SV40 nakkuse ja vähi tekke vahel, kuid SV40 onkogeenid osalevad vähirakkude tekkes inimese rakkudest rakukultuuris.[5].

SV40 on DNA-viirus ja temale omistatakse onkogeenne võimekus mitmete vähkkasvajate tekkeks inimestel (vähiproovides on ahviviirus 40-e DNA), nagu aju-, kopsu-, soole-, eesnäärme ja rinnanäärmevähk.[6] Pole selge, kui paljudel neist nüüdseks enam-vähem sobivas "rinnavähikandluseas" vaktsineerituil on rinnanäärmevähk tuvastatud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sweet, B. H.; Hilleman, M. R. (November 1960). "The vacuolating virus, S.V. 40". Proceedings of the Society for Experimental Biology and Medicine. Society for Experimental Biology and Medicine 105 (2): 420–427. PMID 13774265. doi:10.3181/00379727-105-26128. 
  2. Dan-Tan, Tam; Mahmud, Salaheddin M.; Puntoni, Riccardo; Franco, Eduarfo L. (2004) "Polio vaccines, Simian Virus 40, and human cancer: the epidemiologic evidence for a causal association". Oncogene (2004) 23, 6535–6540. PMID 15322523 doi:10.1038/sj.onc.1207877
  3. Shah, K; Nathanson, N (jaanuar 1976). "Human exposure to SV40: Review and comment". American Journal of Epidemiology 103 (1): 1–12. PMID 174424. 
  4. David Quammen, "Hüpe. Zoonoosid ja järgmine üleilmne pandeemia", lk 471, 2014, Kirjastus: Äripäev
  5. W. C. Hahn, C. M. Counter, A. S. Lundberg, R. L. Beijersbergen, M. W. Brooks, R. A. Weinberg. Creation of human tumour cells with defined genetic elements. – Nature, kd 400, nr 6743, 1999, lk 464–468. Resümee, Resümee.
  6. Kenneth Alibek, Ainur Kakpenova, Assel Mussabekova, Marzhan Sypabekova ja Nargis Karatayeva, Role of viruses in the development of breast cancer, Infectious Agents and Cancer 20138:32, https://doi.org/10.1186/1750-9378-8-32© Alibek et al.; licensee BioMed Central Ltd. 2013, 2 September 2013, veebiversioon (vaadatud 3. augustil 2017) inglise keeles

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:SV40 seisuga 9.09.2017.